„Kui sa hoiad materjali ringluses ja säilitad selle väärtust, siis ei pea sa seda uuesti kaevandama või toodet uuesti tootma,“ ütles programmi Zero Waste Cities (Jäätmevabad Linnad) koordinaator Jack McQuibban. Möödunud kolmapäeval Tallinnas Zero Waste’i konverentsil programmi ka Eesti omavalitsustele tutvustanud McQuibbani sõnul võib jäätmevabadusest rääkimine endiselt paista lillelapse jutuna, kuid tegelikult on tegemist andmetest lähtuva strateegiaga. „Selleks läheb vaja faktidest lähtuvaid andmeid. See on üpris tehniline ja minu roll ongi näidata inimestele sellise lähenemise kasusid, et näe, kui sa rakendad programmis kasutatavaid meetmeid, siis see teeb head keskkonnale, tervisele, majandusele ja inimeste sotsiaalsusele,“ rääkis ta.

Kaks Eesti omavalitsust avaldasid soovi liituda programmiga Zero Waste Cities.

Programmiga Zero Waste Cities on Euroopas ühinenud üle 450 kohaliku omavalitsuse, mille seas on nii väiksemaid kohti, nagu 6200 elanikuga Cornuda Itaalias, kui ka pealinnu, nagu Ljubljana, Brüssel ja Riia.

Palju vähem jäätmeid

McQuibbani sõnul aitavad jäätmete liigiti sorteerimine ja jäätmevaba põhimõtte järkjärguline kasutusele võtmine vähendada jäätmemajandusele kuluvaid summasid nii kohalike omavalitsuste kui ka nende elanike jaoks. „On oluline, et linnad näitaksid, kuidas saab luua teistsuguseid mudeleid jäätmete käitlemiseks ja jäätmete kui ressursside käsitlemiseks. Sellel on ka loomulikult oma kasud,“ ütles ta. „Kui sul on vähem jäätmeid, saad sa ka süsteemi optimeerida. Mida vähem on jäätmeid, seda odavam on süsteemi pidamine.“

Programmi üks edulugusid on Rumeenia põhjaosas asuv Sălacea, mis suutis oma jäätmete teket vähendada 55% ja esimese kolme kuuga suurendati jäätmete ümbertöötlemise maht nulli lähedalt 40%-ni. Ehk isegi märkimisväärsem oli kohaliku kogukonna kaasatus, mis suurenes 8,4%-st 97%-ni.

On muudatusi, mida saab teha üleöö ja millel on suur mõju.

Jack McQuibban

Programmi Zero Waste Cities koordinaator Jack McQuibban märkis, et tegelikult on võimalik igas omavalitsuses jäätmeid 20–30% vähendada, kui ainuüksi biojäätmeid eraldi koguda. „On muudatusi, mida saab teha üleöö ja millel on suur mõju. Tuleb lihtsalt neid samme astuda,“ ütles ta. Kui jäätmed liigiti eri prügikastidesse eraldada ja inimesi harida sel teemal, mis kuhu käib, oleks areng juba märkimisväärne. „Meeletu kogus ümbertöödeldavaid jäätmeid ei jõua kunagi ümbertöötlusesse. See on peamine probleem. Nii et teoorias saaks päris lihtsalt igas omavalitsuses jäätmeid vähendada poole võrra,“ nentis McQuibban.

Kaotada pole midagi

Programmi Zero Waste Cities tutvustaval konverentsil olid kohal mitme kohaliku omavalitsuse esindajad ja arutleti jäätmemajanduse murede ja parandusvõimaluste üle. Konverentsi korraldanud Teeme Ära SA tegevjuht Kadi Kenk ütles, et kohalike omavalitsuste arutelust jäi kõlama vajadus suurema läbipaistvuse järele – näiteks peaksid omavalitsused oma jäätmekäitlejatelt küsima andmeid käideldud jäätmete koguse ja koostise kohta, aga oluline oleks ka näidata, mis neist saab. Kenk lisas, et kaks konverentsil osalenud kohalikku omavalitsust avaldasid samuti soovi programmiga liituda.

Üks neist on Saku vald, mida esindas konverentsil valla arendus- ja keskkonnateenistuse juht Kerli Laur. Ta rääkis, et Saku vallas on juba elanikel võimalik anda kodu juures ära viit sorti jäätmeid ja makstakse üksnes segaolmejäätmete eest. Siiski nägi Laur vallal arenguruumi. „Me tegelikult väga mõtleme jäätmeteemadele. Need näited, kuidas on asju lahendatud Rumeenias või Itaalias, need on päris näited maailmast. See kõnetas küll, et miks mitte proovida. Kaotada pole midagi, ainult võita,“ ütles Laur.

Eesti sörgib Euroopa määruste taktis

Teeme Ära SA tegevjuht Kadi Kenk arvas, et oleme jäätmekäitluses praegu pigem järelsörkija rollis, ent meil on suur potentsiaal seda parandada. „Seda on kindlasti võimalik Eestis kiiremini teha. Me oleme nii väikesed, et meil on üsna pea võimalik näidata, et me riigina saame paremini hakkama kui mõni teine.“ Ta usub, et Euroopa keskmisest parem olemine ei ole meie jaoks võimatu. „Meil on vaja ühte head näidet, et see on võimalik, ja siis ei ole enam ühtegi takistust, miks kõik ei usuks, et see on võimalik.“