Kliimaneutraalne ülikool on erakordne, aga mitte võimatu
Elame tarbimisühiskonnas, mis soodustab raiskamist ja ületarbimist, olgu siis tegemist energia, tekstiili, plastjäätmete või toiduga. Tõestatult inimtekkelise kliimasoojenemise valguses on meil võimalus ja vastutus seda muuta ning 2022. aasta sügisel tõstavad säästmiseks motivatsiooni ka energia hinnad ja hüperinflatsioon.
Tallinna Tehnikaülikool on võtnud eesmärgiks olla aastaks 2035 kliimaneutraalne ja minu juhitav Kliimanutika tuleviku keskus veab eest selle eesmärgini jõudmist. Aasta alguses loodud keskuse esimeseks suureks tööks on olnud süsinikuheitmete metoodika ja mõõdikute koostamine, et teaksime oma stardijoont ja oskaksime paremini sihtida kärpekohti. Töölaual on ka kampuse avaliku ruumi ja hoonete, liikuvuse, elurikkuse, ringmajanduse teemad.
Aga mitte ainult. Olulisel kohal on ka säästva arengu, ringmajanduse ja kliimaneutraalsuse lõimimine ülikooli õppesse ja teadustöösse. Tänavu kevadest on TalTechi üliõpilastel võimalik osa saada üleülikoolilisest interdistsiplinaarsest ainest „Sissejuhatus ringmajandusse“; alustas ka uus magistriõppeprogramm „Rohelised energiatehnoloogiad“, mis keskendub päikese-, tuule- ja vesinikutehnoloogiate tutvustamisele. See õppekava on meie esimene rohepöördesse otseselt panustav kava, aga mitte viimane. Interdistsiplinaarsus, koostöö, meeskonnatöö, kriitiline mõtlemine ja paindlikkus töötada eri valdkondade inimestega on jätkusuutliku arengu oskustena osa roheoskustest ja tuleviku tööoskuste suured märksõnad, mille toovad välja ka Kutsekoja OSKA raportid. Tööturg nõuab niisuguseid oskusi juba täna. Näeme aga, et ülikooli astuvate noorte jaoks on jätkusuutlikkus väga selge väärtus ning ülikool täiendab neid arusaamu.
Tehnikaülikooli enda süsinikjalajäljest suurimad osad on seotud hoonete ja liikuvusega. Üks meie väljakutseid on see, et Tehnikaülikooli hooned on rajatud monofunktsionaalsena ja efektiivset ruumikasutust on väga keeruline saavutada, kuna ligi 30% kogu pindalast on koridorid, tehnilised ruumid jmt. Energiakasutusest tekkiva jalajälje vähendamiseks oleme tegelenud lisaks ülikooli ruumide energiatõhusamale kasutusele ka hoonete endi energiatõhususega, sh kohapealse ja välise taastuvenergia osakaalu suurendamisega. Näiteks on töös vabade katuste katmine päikesepaneelidega, oleme sõlminud kokkuleppe Eesti Geoloogiateenistusega maapõueenergia katsejaama loomiseks ja kasutuselevõtmiseks Mustamäe kampuses. Uurime ka paremaid siseruumi kasutuse mustreid, ruumide ehituse ja renoveerimise otsustele annab kaalu nii jalajälje vähendamine kui ka sisekliima parandamine ja tootlikkuse tõus ehk kasutajasõbralikum ja suuremas kasutuses olev ruum.
Oleme õppinud üsna kenasti hindama ja planeerima tegevusi energiakasutusest tekkiva jalajälje vähendamiseks, kuid laiemalt puudub veel ühtne arusaam hoonete elukaare süsinikjalajälje hindamise metoodikast. Hoonete puhul tuleb arvestada nende tegelikku kogumõju elukaare jooksul ehk kasutatud ehitusmaterjalide CO2 mahukust, samuti hoonete asukohast tulenevat transpordivajadust ja ligipääsetavust, millel võib olla märkimisväärne jälg hoone tegelikule keskkonnamõjule.
Elukaarepõhine mõtlemine ja süsinikjalajälje terviklik hindamine on seotud mitte ainult kinnisvara, vaid kõigi hangete ja targa tellija kontseptsiooniga. Näiteks võib tuua kontoritarvikud või toitlustuse, kus teadlik tellija soodustab juba hanke ülesehitusel väiksemat keskkonnamõju. Tallinna Tehnikaülikool on keskkonnateadlik tellija.
Teine suur jalajälje osa on asjade ja inimeste ühest kohast teise liikumine. Ülikooli eesmärk on motiveerida töötajaid ja tudengeid kasutama vähem isiklikku sõiduautot ja rohkem ühistransporti, kergliiklusvahendeid, rendi- ja jagamismajanduse võimalusi. Selleks oleme linnakus täiendamas elektriliikurite laadimistaristut, samuti jalgrattahoidlaid ja pesemisruume. Oluline kõrvalpõhjus selleks on tõik, et asfalteeritud parklad võtavad võimaluse elurikkuselt. Ka elurikkus on kliimamuutuste osa ja asfaltpinna vähendamine on üks oluline meede selle suurendamiseks.
Kliimanutika ülikooli eesmärgi realiseerimisse panustab otseselt või kaudselt kogu ülikoolipere ning meie teadlaste ja tudengite kaasamine on väga oluline, et meie tegevus oleks teaduspõhine ja läbimõeldud. TalTech väärtustab koostööd, kaasamist ja üksteise toetamist, mistõttu on juba toimunud ja toimuvad ka edaspidi seminarid, arutelud ja mõttetalgud, kus igaüks saab kaasa rääkida ja oma ideid laiemalt jagada. Kiirete võitudena on sel aastal Mustamäe linnaku õppehoonetesse lisandunud veeautomaadid oma veepudeli täitmiseks ning varasemale nelja sorti prügikastidele lisaks on tulnud klaasjäätmetele mõeldud prügikastid; hoogsalt tegeldakse ühekordsetele nõudele alternatiivi pakkumisega ning pidevalt suhtleme partneritega Eestis ja piiri taga, et õppida ka teiste kogemustest.
Euroopa Komisjon on algatanud missiooni „100 kliimaneutraalset linna aastaks 2030“. Tänaseks on üks kliimaneutraalne ülikool maailmas: Leuveni ülikool Hollandis. Lappeenranta ülikool Soomes on deklareerinud kliimaneutraalsust aastaks 2024. Meie piirkonnas on TalTechi 2035. aasta eesmärk erakordne, kuid mitte teostamatu.
Helen Sooväli-Sepping räägib pikemalt 4. oktoobril toimuval Rohekonverentsil, vaata infot SIIT.
