Kuidas toob „roheline“ generatsioon muutused keskkonnahoidu?
(7)G-generatsiooni all mõistetakse noori, kelle paljude otsuste ja tegevuste mõjutajaks on keskkonnatemaatika.
Üha rohkem võetakse X-, Y- ja Z-generatsioonide kõrval kasutusse uut mõistet: G-generatsioon või generation green ehk roheline generatsioon. Need on noored, kes ei ole isegi otseselt keskkonnaaktivistid, kuid kes juba alateadlikult teevad pigem keskkonnasäästlikke otsuseid.
Uuringud keskkonnatemaatika, e-ostlemise või liiklusharjumuste osas näitavad, et noored teevad paljusid valikuid lähtuvalt sellest, kui keskkonnakahjulik või kasulik see on. Näiteks valitakse pigem e-pood või kuller, kes suudab pakkuda keskkonnasäästlikumat toodet, plastist kõrred joogitopsis on kindel punane lipp. Näiteks on juba aastaid suurem osa Eesti õpilasfirmadest ühel või teisel moel oma toodetesse või teenustesse integreerinud keskkonnasäästmise aspekti.
Roheline generatsioon tarbijate ja töötajatena
„Tänapäeva noored on väikesest peale olnud ümbritsetud jutust keskkonnasäästust, süsinikuneutraalsusest, prügi sorteerimisest. Nende jaoks on see nii loogiline, et nad ei pea säästlikuma valiku tegemiseks isegi mõtlema. Ja just see nii-öelda jalgadega valimise aspekt on asi, mis sunnib vanu ettevõtteid kiiremini oma tegevusi ümber mõtlema. Kui terve uus maksejõuliseks saav generatsioon teeb reaalseid otsuseid keskkonnasäästust lähtuvalt, siis võib arvata, et muutused selles vallas toimuvad tõesti kiiresti,“ selgitas Samsungi digiharidusprogrammi Solve for Tomorrow juht Egle Tamelyte.
Kui uus generatsioon teeb reaalseid otsuseid keskkonnasäästust lähtuvalt, võib arvata, et muutused toimuvad kiiresti
Vaid mõne aasta pärast moodustavad noored suure osa aktiivsest tööjõust, kes samas nõuavad või isegi eeldavad oma tööandjalt aktiivset tegutsemist keskkonnasäästlikes projektides. Arvestades järjest väheneva tööjõu olukorda, siis ei saa ettevõtted sellistest nõudmistest kuidagi mööda vaadata, kui nad tahavad endale uusi töötajaid leida.
Roheline generatsioon investoritena
Sarnaselt tarbimisotsustele teevad noored oma raha investeerides järjest enam otsuseid lähtudes keskkonnaaspektist. Aastal 2020. Capgemini poolt tehtud ülemaailmses uuringus näidati, et alla 40. aastastest varakatest inimestest 41% võtab oma investeerimisotsuseid tehes arvesse jätkusuutlikkust. Kuigi võiks arvata, et jätkusuutlikkus on temaatika, millesse tasub tuleviku mõttes nagunii investeerida, siis kõikidest investoritest arvestab jätkusuutlikkust vaid 27%.
„Rohelise generatsiooni huve ja motivatsiooni arvestades võtsime Solve For Tomorrow programmi ja võistluse fookusesse just jätkusuutlikkuse temaatika. Motiveeritud noortel on kindlasti hoopis teistmoodi ideid ja lahendusi, kuidas jätkusuutlikkust edendada, kui neil, kes alles nüüd sellele mõtlevad, et kuidas senist keskkonnavaenulikku tegutsemist muuta,“ märkis Egle Tamelyte.
Võistlusele on oodatud kõik ideed. Need võivad olla ka hetkel täiesti utoopilised. „Meie võistluse eesmärk ei olegi luua kohe mingi reaalne toimiv lahendus, pigem otsime ideid, kuidas tehnoloogiat kasutades mingitele probleemidele üldse läheneda. Programmi jooksul õpime, kuidas ideid edasi arendada, neid esitada ning nende üle arutleda,“ lausus Tamelyte.
Võistlusest oodatakse osa võtma 9.-12. klassi noori 3-5 liikmeliste võistkondadena. Kuni 6. oktoobrini tuleks enda võistkond ja esialgne idee kirja panna kodulehel solvefortomorrow.ee. Seejärel saavad kõik võistkonnad mentorid, kes neil aitavad ideid edasi arendada ja saab osaleda koolitustel. Võistlus kulmineerub baltikumiülese finaaliga, mille auhinnafondi suuruseks on 16 000 eurot. Kusjuures möödunud aastal tõi teise koha koju just Eesti noorte võistkond.
