„Kas seekord võime mõjusaid otsuseid oodata?“ küsivad keskkonnaorganisatsioonid ja kliimaaktivistid üle maailma järjekordse ÜRO kliimakonverentsi eel.
Tervel pool sajandit kliimameetmeid, ja ometigi oleme tänaseks jõudnud kohta, kus kliimamuutuste tagajärjed puudutavad kogu inimkonda. Põuad, üleujutused, orkaanid, maavärinad, maastikupõlengud, pikad kuumalained, pandeemiad, õhusaastest tingitud surmad – kõik, mille eest kliimateadlased inimkonda on hoiatanud, on kohal.
Kas tänavu hakkame teadlasi lõpuks kuulama?
Kliimakriis suurendab ebavõrdsust
Kliimamuutusi on nähtud maailmas suure riskina juba eelmisest sajandist alates. 1970nda aasta aprillis toimus esimene suurem kliimaprotest Ameerika Ühendriikides, kust võttis osa 20 miljonit inimest. Tänaseni tähistame 22. aprilli kui Maa päeva. Üheksa aastat hiljem toimus esimene Maailma Kliimakonverents, kus käsitleti kliimamuutusi juba olulise riskina planeedile. Tänaseks on enam kui 50 aastat möödas sellest, kui riigipead, teadlased ja aktivistid üheskoos kliimamuutuste vastast võitlust koordineeritumalt läbi viima hakkasid.
Nagu muudegi katastroofide puhul, on ka kliimamuutustest tagajärjel peamisteks kannatajateks naised, lapsed ja sotsiaalselt vähekindlustatud inimesed - grupid, kes ühiskonnas vähem privileege ja õigusi omavad. Käesoleval talvel avaldatud raporti põhjal rõhutab ÜRO, kuidas kliimamuutused võimendavad juba eksisteerivaid ebavõrdsusi.
Tänased väljakutsed muutuvad kliimamuutuste mõjul aasta-aastalt järjest suuremateks ühiskondlikeks probleemideks
Näiteks on maailma lõunapoolel (global south) naistel ebproportsionaalselt suur roll leibkonna toidu, joogivee ja kütusega varustamises. Kliimamuutuste tagajärjel muutub naiste ligipääs nendele ressurssidele järjest keerulisemaks, luues uusi väljakutseid sotsiaalmajanduslikult niigi vähempriviligeeritud kogukondadele. Lühidalt - tänased väljakutsed muutuvad kliimamuutuste mõjul aasta-aastalt järjest suuremateks ühiskondlikeks probleemideks.
Novembri esimeses pooles kogunevad Egiptuses toimuval ÜRO kliimakonverentsil COP27 järjekordselt kõik maailma riigipead ja muud osapooled, et arutada taaskord kliimamuutuste pidurdamise üle. Üheskoos Euroopa keskonnaorganisatsioonidega soovime aga sel korral näha väga konkreetseid tulemusi, mille päriselt ka mõtet oleks. Seetõttu oleme loonud petitsiooni, millele allkirja andmisega saame näidata Euroopa otsusetegijatele, et soovime konkreetseid tulemusi jätkusuutlikkuma tuleviku tagamiseks.
