Kultuurne kontor sordib ka jäätmeid

Kodudes sorteerime jäätmeid vähemalt viieks: bio-, paber/papp, pandipakend, segapakend, ehk ka klaaspakend ning siis ülejääv. Et ka kontorid oleksid keskkonnasõbralikumad, tuleks neis samuti likvideerida lauaalused prügikastid. „Käes on aeg suhtuda jäätmetesse kultuurselt,“ rõhutab Eesti Pakendiringluse juht Alder Harkmann.

„Isegi sõna prügikast kasutamine tundub täna kummaline, sest meil on tegemist sortimiskastide, sortimiskapi, sortimiskeskuse või -jaamaga – see tähendab minimaalselt nelja eri kasti eri jäätmeliigi jaoks. Sellist asja nagu prügi ei ole tegelikult üldse olemas!“ selgitas Harkmann, pidades silmas, et kõikidest jäätmetest, millest vähegi võimalik midagi uut teha, räägitakse täna ikkagi kui materjalidest ja ressursist, mitte kui prügist.

„Me elame ajastul, kus targemalt käitudes suudame ja ka suudame suure osa materjalidest uuesti ringlusse suunata – oleks vastutustundetu need materjalid põletada või lihtlabaselt maasse kaevata. 21. sajandil võiksime olla suutelised mõistma, et meie enda tekitatud jäätmed on ka meie enda vastutus,“ ütles Harkmann resoluutselt. Tema sõnul on eesmärk võtta kasutusele materjalidena nii palju jäätmeid kui võimalik. „Toidujäätmeid on võimalik ringlusse suunata sajaprotsendiliselt – kui neid kodudes eraldi kogutakse. Metalli ja klaasi puhul samuti on ringlussevõtt samuti ligi 100% kui me mõistaksime, et neid ei tohi panna olmejäätmete sekka.“

Paberi-papi ja plastjäätmete puhul peame saavutama samuti suurema ringlussevõtu, kui see on täna. „Plastjäätmed, sealhulgas pakendid, ongi kõige keerulisem osa võrrandist: paljude segamaterjalide ringlussevõtt pole lihtne, kuid uusi ja innovaatilisi lahendusi ümbertöötluseks tuleb pidevalt juurde. Seega on oluline, et ka Eesti inimesed jõuaksid kodudes ja kontorites kultuursemate liigiti kogumise lahendusteni kui üks prügikast või kilekott kraanikausi all,“ lisas Harkmann, „kõige mõistlikum lahendus asja lihtsaks lahendamiseks on kontorites sortimisjaama kasutuselevõtt, mis olemuselt tähendab ilusa väljanägemisega kappi, kus igale prügiliigile on oma koht. Värsketele sorteerimisjaama kasutajatele on kujunenud omamoodi müsteeriumiks asjaolu, et ruumi hakkab olema rohkem ja prügi tekkima vähem.

Sortimisjaamu, -kappe ja sortimiskeskuseid pakutakse eri suuruses, nii kodudesse kui ettevõtetele ning eri disainiga. Vaata näiteks www.ringluspood.ee.

Lihtsad juhised, kuidas alustada jäätmete liigiti kogumisega:

Samm 1: eemalda tööruumides ja ka kodudes eri tubadest ja kontoris laudade alt ja toanurkadest segaprügikastid ning loo jäätmete jaoks üks kindel koht, kus on sortimisjaam või vähemalt viis eri tähistusega prügikasti.

Samm 2: kõige tähtsam on eraldada muudest jäätmetest biojäätmeid (tavaliselt toidujäätmed, närtsinud lilled jmt), sest biolagunev materjal muudab teistega kokku puutudes muud jäätmed kasutuskõlbmatuks.

Samm 3: kindlasti kogu eraldi paber ja papp, kuhu sobivad kartongpakendid, kodumasinate kastid, vanad ajalehed, jmt.

Samm 4: kogu eraldi ka klaaspakendid ehk ilma pandimärgita pudelid ja purgid. Klaas on lihtsalt supermaterjal, sest seda saab ümber töödelda lõpmatu arv kordi.

Samm 5: ülejäänud pakendid on n-ö segapakendid.

Nii tegutsedes oled juba liigiti kogunud viit eri liiki jäätmeid, sest kõik mis biojäätmetest, paberist-papis, klaasist ja pakenditest üle jääb, on segaolme. Muide, sellisel viisil liigiti kogudes märkad juba esimeste päevadega, et segaolme hulka satub õige vähe jäätmeid. See tähendab väiksemat olmejäätmete konteinerit ning ka vähem tühjenduskordi ehk otseselt kokku hoitud raha. Kindlasti tuleb juhendada ka koristajad ja teisi haldusega tegelevaid inimesi: kuidas jäätmeid sortimiskastidest ja -kappidest õigesti õuekonteineritesse viia. Samuti tuleb vajadusel arutada lepingumuudatusi jäätmevedajaga.