Tartus õpetatakse kodanike kaasamist poliitikasse

Inimeste kaasamist poliitilistesse otsustesse õpetavad kahel päeval arutleva demokraatia eksperdid üle Euroopa.

Rohetiiger ja Euroopa Demokraatiauuenduse Föderatsioon (FIDE) korraldavad 13. ja 14. oktoobril Tartu loodusmajas kliima- ja rahvakogude sügiskooli. Arutleva demokraatia edendamise nimel on kokku tulnud nimekaid demokraatiauuendajaid üle Euroopa.

Arutleva demokraatia sügiskooli eesmärk on inspireerida Ida-Euroopa avalikke teenistujaid ja eksperte kasutama senisest koosloomelisemaid poliitika kujundamise võtteid. „Rahvakogu on minimudel sellest, kuidas pikaajalised kaalukad otsused demokraatias sündima peaksid: otsuseid teeb elanikkonda eri tunnuste alusel esindav mini-avalikkus, mille osalejad saavad kõigepealt teema kohta värskeid tõendusi ja fakte ekspertidelt, seejärel kuulavad seotud osapoolte ja huvigruppide seisukohti ning saadud teadmisi omavahel arutades esitavad etteantud probleemi osas lõpuks lahendusettepanekud elluviivale tasandile,“ seletas Rohetiigri vabakonna suuna vedaja Teele Pehk.

Sügiskoolis osaleb 30 ametnikku, keskkonnaeksperti, muutusjuhti ja demokraatiauurijat Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Soomest ja teistest lähiriikidest. Kahe päeva jooksul tutvuvad osalejad süvitsi seitsme rahvakogu kogemusega.

Sügiskooli näited keskenduvad kahele teemale – kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning elanikkonna polariseerumise vähendamisele. Näiteks räägib Dublin City University kommunikatsiooniprofessor Jane Suiter Iirimaa kliima- ja rahvakogude kogemusest. Iirimaa kogemust mini-avalikkusega pikaajalisi ühiskondlikke otsuseid teha peetakse maailmas üheks parimaks näiteks. Tänu 2016. aastal toimunud Iiri rahvakogule seadustati katoliiklikus riigis abordid ning samasooliste abielu. Samuti karmistati kliimapoliitikat, kuulutades riigis välja kliimasoojenemise hädaolukord.

Samuti tutvustab demokraatiaedendaja Kelly McBride organisatsioonist TPXimpact 2020. ja 2021. aasta Šoti kliimakogu tulemusi ning räägib sellest, kuidas paralleelselt toimunud laste rahvakogu oli tulemuste poolest palju ambitsioonikam kui „ametliku“ kliimakogu 80 ettepanekut. Nüüdsest toimub Šotimaal rahvakogu kord aastas parlamendi etteantud teemal, kuna selline kord sai kirja kliimaneutraalsuse plaani Net Zero.

Eestis on seni toimunud kaks kliimakogu: Ida-Viru noorte kliimakogu ja Tartu kliimakogu. Mõlema puhul esitasid nn mini-ühiskonnad otsustajatele ettepanekuid, kuidas võiks kohalikku elu edendada.