Loodus annab tagasilöögi: üleujutused üle maailma Austraaliast Venezuelani
(22)Tugev vihm ja tulvaveed jätkavad surmava lõivu nõudmist riikides, nagu Nigeeria, Tai ja Vietnam.
Tänavune aasta on mitmete maailma osade jaoks möödunud üleujutatult, kohati lausa katastroofiliselt. Hävinguliste üleujutuste aasta jõudis oma kõrgpunkti Pakistanis, kus kolmandik riigist juunis tugevate vihmasadude tõttu veega kattus, tappes enam kui 1000 inimest. ÜRO peasekretär António Guterres nimetas seda ennenägematuks looduskatastroofiks.
Kuigi üleujutused on tõesti looduslik nähtus, mis tuleneb tihti tormidest, võimendab inimtekkeline kliimakriis nende hävitustööd. Tõusvad meretasemed, mida kihutavad tagant sulavad liustikud ja vee soojuspaisumine, haaravad enda alla aina enam rannikualasid, samas kui soojemad temperatuurid põhjustavad niiskuse kogunemist atmosfääris, mis vabaneb siis vihma või lumena.
Me oleme pidanud loodusega sõda ja loodus on andmas tagasilööki.
Teadlased on öelnud, et äkküleujutused on saamas probleemiks mõndades riikides, kus tugevad vihmavalingud põhjustavad kõike pahameelest hävinguni. Mõned kohad pendeldavad tõsise põua ja äkiliste vihmahoogude vahel, kõrgendades riski mudalaviinideks ja muudeks ahelreaktsioonideks.
Aina soojenevas maailmas muutuvad tõenäoliselt sagedasemaks sellised üleujutused, mida on tänave nähtud Austraaliast Nigeeriani. „Me oleme pidanud loodusega sõda ja loodus on andmas tagasilööki ja tegemas seda laastaval viisil,“ tõdes Guterres septembris peale Pakistani külastamist.
Enam kui 600 surnut Nigeerias
Nigeeriat on haaranud riigi jaoks kümnendi suurimad üleujutused, mis mõjutavad vähemalt pooli osariike ja tappes enam kui 600 inimest, samas kui üle miljoni on olnud sunnitud riigisiseselt ümberasuma.
Süüdistatud on mitmeid tegureid, nagu riigi maakasutusplaani ja katastroofikorraldust, valitsuse tegevusetust ning kliimataristusse tegemata investeeringuid. Kliimakriisi tulemuseks on ettearvamatud ja tugevad sademed.
„Suures ulatuses on enamik Nigeeria jõgede lammidest valesti majandatud ja neid pole prioritiseeritud,“ ütles Nigeeria Loodushoiu Fondi projektijuht Adedamola Ogunsesan. „Varajane hoiatussüsteem ei ole arvestanud, kuidas me reageerime üleujutusele. Ei olnud ühemõttelist teavet evakuatsiooni protseduuridest ja ohutuse tagamisest.“
Aastal 2012 oldi üle riigi tunnistajateks sarnastele üleujutustele, mis tapsid enam kui 300 inimest ja sundisid kodudest miljoneid, peale seda, kui üleliigne vesi vabastati Lagdo tammist põhja Kamerunis.
Enamik mõjutatud osariikidest asuvad riigi kagu ja põhja-kesk osas, kus sajad kogukonnad on muust riigist eraldatud ilma ligipääsuta toidule, puhtale veele ja kütusele. „Mõndades kogukondades, eriti maapiirkondades, magavad inimesed nüüd kanuudes, milles nad ka ringi liiguvad,“ ütles Bayelsa osariigi kuberneri eriassistent Yeri Dekumo, kelle osariik on üks raskelt pihtasaanutest.
Nigeeria president Muhammadu Buhari pole oma riigi poole pöördunud ajast, kui üleujutused neli nädalat tagasi hakkasid. Samuti pole välja kuulutatud hädaolukorda. Nigeeria ilmateenistus on hoiatanud, et riik peaks valmistuma rohkemateks üleujutusteks.
Kord-sajandis-üleujutus tabas osa Austraaliat 11 aasta sees teist korda
Sel kuul on Austraalia kaguosa tabanud tugev vihm, mis on sundinud tuhanded inimesed oma kodudest pagema. Üleujutused on mõjutanud vähemalt 16 jõge New South Walesi ja Victoria osariikides ning Tasmaania saarel.
Jõgede üle kallaste tõusmised on üleujutanud Melbourne'i läänepoolsed äärelinnad, samas kui inimesed mujal näevad vaeva kariloomade evakueerimise, kraavide kaevamise ja kinnisvara liivakottidega kaitsmisega.
See on teine kord 11 aasta sees, mil linna elanikud on pidanud valmistuma kord-sajandis üleujutuseks.
Victoria osariigi põhjapoolses linnas Echucas, mis asub kolme jõe kohtumiskohal, valmistuvad elanikud üleujutuseks, mida prognoositakse olevat 150 aasta rängim. Nad loodavad, et 2 kilomeetrine ajutine mullavall kaitseb kesklinna tõusvate vete eest.
Teine Victoria osariigi linn, Kerang, valmistub muust riigi äralõikamiseks kuni kaheks nädalaks. See on teine kord 11 aasta sees, mil linna elanikud on pidanud valmistuma kord-sajandis üleujutuseks.
Sajad teated räägivad kohalikest metsloomadest, kes on üleujutuste küüsi sattunud. Nii on ilmunud videomaterjali nii kängurutest, kes hüppavad läbi tumeda vee, emudest kahlamas läbi uppunud aia kui ka sipelgasiillasest, kes püüab hulpida plastpudelil.
Üleujutused on põhjustanud tugev vihm aladel, mille veehoidlad on täis ja pinnas ikka küllastunud kahest aastat märgadest La Niña suvedest. Esimest korda kümnendite jooksul on mõned tammid oma viimsel piiril. Sydney koges oma kõige märjemat jäädvustatud aastat ning teistes regioonides on purustatud sajandivanune oktoobri vihmarekord. Melbourne'is sadas 7. oktoobril ühes tunnis maha pool nende kuu keskmisest vihmast.
Kriis tabas pool aastat peale seda, kui üleujutused laastasid osasid idarannikust Queenslandis ja New South Walesi põhjaosas.
Ettearvamatud vihmad kagu-Aasias
Ebatavaliselt tugevad mussoonvihmad ja äkküleujutused on sel nädalal laastanud mitut kagu-Aasia riiki, tappes tosinaid inimesi, sundides tuhandeid oma kodudest pagema ja hävitades olulisi põllumajandusalasid.
Oodatakse, et intensiivne vihm jätkub läbi selle nädala Tais, kus 59 riigi 77 provintsist on juba taganud üleujutused, mis mõjutavad raportite kohaselt umbes 450 000 kodu ja enam kui 100 000 hektarit põllumajandusmaad. Tai võimud on teadete kohaselt reserveerinud abiks umbes 23 miljardit baati ehk umbes 615 000€.
Veel enam vihmasid segasid kolmapäeval turismi ja koristuspüüdlusi Phuketis, kus elanikud kirjeldasid hiljutisi torme kui kõige rängemaid, mida saar on 30 aasta sees kogenud.
Vietnami keskosas, kus oodatakse veel torme, tõusis uputustes elu kaotanud inimeste arv kümneni ja enam kui 11 000 kodu jäi vee alla rannikualal Da Nangi piirkonnas.
Kamboodža võimud süüdistavad praami uppumise järel surnud 11 lapse kaotamises osaliselt normaalsest kõrgemat veetaset. Sündmus juhtus kohe pärast seda, kui peaminister Hun Sen oli lahti lasknud põllumajandusministri peale ulatuslikke üleujutusi põhjapoolsete provintside riisipõldudel.
Ettearvamatud vihmad, mis järgnevad tõsisele põuale, on piirkonda viimastel aastatel raskelt mõjutanud ja teadlased osutavad just kliimamuutustest tingitud ilmamustritele.
Venezuelas on minema uhutud mitu linna
Venezuela põhjapoolset linna El Castañot tabas häving esmaspäeval, kui tugevate vihmade surve all kukkus kokku tamm. Sellele järgnenud valing pühkis kõik enda teelt.
Enamik linna elanikest on evakueeritud ja jätkuvad püüdlused avada ligipääs naaberlinnale, mis on jäänud eraldatuks peale üleujutusi ja nendest tulenevaid elektrikatkestusi. Sõjavägi on piirkonda lähetanud 2800 sõdurit, et tööd kiirendada.
El Castaño oli kõige hiljutisem linn Aragua osariigis, mida tugevad vihmad viimastel nädalatel on laastanud. Vähemalt 54 inimest suri 8. oktoobril, kui mudalaviinid sööstsid läbi Las Tejeriase linna.
Katastroofe on seostatud kliimakriisiga. Las Tejeriases langes 35 päeva keskmine vihm maha ühe päevaga.
© Guardian News & Media
