Üleujutused on Eestiski võimalikud

Autod pea katuseni vees, majakraam tänavail hulpimas, inimesed ja loomad paatides… Telerist nähtud kauge uudispilt. Meie ju midagi niisugust kartma ei pea? Tegelikult tasub Eestiski mõelda, kuidas muutuvas kliimas võimaliku tulvaveega toime tulla.

Kuidas valmistuda võimalikuks üleujutuseks?

Keskkonnaministeeriumi kodulehele märgitud nimekirjast Eesti riskipiirkondade kohta võib leida sisuliselt kõik suuremate veekogude ääres paiknevad asulad: Kuressaare ja Kärdla ning Tallinna madalamal asetsevad mereäärsed linnaosad (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita) ning Pärnu ja Tartu. Kuna Eesti asub võrdlemisi lamedal maalapil, tekib üleujutuse risk nii meretaseme ja jõgede veetaseme tõusu kui ka sagedasemate vihmahoogude tõttu. Kanalisatsioon ei suuda kogu vett vastu võtta ja see valgub tänavatele. Üleujutusriskiga piirkondi näeb maa-ameti geoportaalis.

Kõige tõhusam vahend üleujutuste vältimiseks ja riskide vähendamiseks on planeerimine. Üks võimalus on kohaliku omavalitsuse menetleda üld- ja detailplaneeringud, mille kaudu saab suunata, kus ja millistel tingimustel on võimalik ehitada. Oluline on ehitiste ja rajatiste asukoht ja ehituslahenduste valik – et üleujutuste mõju ei võimenduks ja ehitused oleks võimalikele üleujutustele vastupidavad. Madalatele rannikualadele ja jõeäärsetele lammialadele ei ole soovitatav ehitada. Juhul kui ehitada, siis on oluline määrata hoonete esimese korruse ja tehnovõrkude kõrgus, mis tagab elanike ja vara ohutuse. Maaomanikel, ettevõtjatel ja arendajatel on mõistlik järgida planeeringute piiranguid ja planeerimisel kaasata vastavaid eksperte. Vastasel juhul võib vigade parandusega kaasnev majanduslik ja maineline kahju kujuneda suuremaks, kui olnuks sobiva asukoha ja ennetusmeetmete valimine.

Elanikel on oluline olla teadlik, kui saabumas on tugev ja kestev vihmasadu ning millise veetaseme korral on majapidamine ohus. Kõrge veetaseme tekkimiseks peab langema kokku mitu ebasoodsat tingimust – suurimaks mõjutajaks on sagedased tsüklonid, millega kaasneb ulatuslik paduvihm, aga ka näiteks kevadised suurveed, mis suruvad jõgesid üle kallaste. Kui kõrgest veetasemest tingitud üleujutusi on võimalik prognoosida, siis vihmasadude tagajärjel tekkivat üleujutust on raske ennustada.

Aina enam kasutatakse uusi lahendusi, mis pole mitte ainult tervitatav, vaid ka väga vajalik kliimamuutustega toimetulekuks ja jätkusuutliku tuleviku loomiseks. Viimastel aastatel on tähelepanu pööratud looduslähedastele valikutele sademeveekäitluses. Lisaks ehk tuntumatele viibetiikidele, -kraavidele ja märgalade loomisele võib kaaluda murukivi- või killustikukatet, kus kattekivid vahelduvad mururibadega, ning kõikvõimalikku haljastuse lisamist näiteks kasvukastide, haljaskatuste ja haljasseinade kujul. Need tehnoloogiad ja materjalid töötavad põhimõttel, et üleujutuse korral saaks vesi maasse, sademeveesüsteemi ja lõpuks veekogusse tagasi jõuda kiirusel, mis vähendab üleujutuste ja nendega kaasnevate kahjustuste riski. Ühtlasi lisavad nad linnaruumi hädavajalikku vaheldusrikkust ja elupaiku.

Oma kodust majapidamist saab kindlustada eelkõige veetõketega ning tehes madalamad avad veekindlaks ja seadistades elektrikilbi kõrgemale. Reaalse ohu korral saab aga seada ka näiteks liivakotid uste ja akende ette, ühendada lahti kanalisatsiooni juhitud vihmaveetorud ning sulgeda kraani äravoolutorud ja kanalisatsioonitorud puupunnidega. Kui on oht, et vesi jõuab elektrisüsteemini, tuleks see kindlasti välja lülitada.

Nagu suurema tormi puhul ikka, tuleb olla valmis võimalikeks elektrikatkestusteks, laadida mobiiltelefon, hankida taskulamp, patareiraadio ning piisav varu joogivett, toitu ja autokütust. Kui suurem üleujutus on tõenäoline, tasub kodune vara ja saastavad kemikaalid viia maapinnast kõrgemale.

Mida teha üleujutuse ajal?

Üleujutusega võib kaasneda palju tõsiseid ohte: uppumine, alajahtumine, elektrilöök, joogivee reostus, hoonete ja vara kahjustumine, aga ka elutähtsate teenuste, nagu elekter, kanalisatsioon ja side, katkemine.

Oluline on jälgida pidevalt olukorda ja evakueeruda, enne kui vesi sinu koduni laieneb. Kui vesi tungib hoonesse, on loogiline samm taganeda kõrgemale tasandile: teisele korrusele, pööningule või katusele. Sinna tuleb kindlasti võtta kaasa hädaolukorraks vajalikud esemed, nagu telefon, soojad ilmastikukindlad riided ja tekid, toit, ravimid ja joogivesi, ning ühtlasi tuleb teha ennast või oma majapidamine päästjatele nähtavaks ja kuuldavaks. Et olla olukorra kulgemisega kursis, tuleks seadistada patareiraadio kohalikule raadiosagedusele.

Kui on tarvis majast väljuda, arvesta, et voolav veemass on ohtlik, üleujutatud paikades ei tohi liikuda. Vee sügavuse mõõtmiseks kasuta keppi või oksa. Väldi kokkupuudet majja tunginud veega, ja kui maa peaks jalge alt kaduma, ära rabele, vaid ürita hõljuda selili kindla pinna juurde. Kindlasti peab eemale hoidma üleujutatud alajaamadest, elektriseadmetest ja -kaablitest, mis vees elektrit juhivad. Inimvigastustest ja otsesest ohust anna teada hädaabinumbril 112.

Vaata videot.