„See raport ütleb meile kalkides teaduslikes väljendites, mida loodus on meile väljendanud terve tänavuse aasta surmavate üleujutuste, tormide ja raevukate põlengutega: me peame lõpetama oma atmosfääri kasvuhoonegaasidega täitmise ja tegema seda kiiresti,“ ütles Inger Andersen, UNEPi tegevdirektor. „Meil oli võimalus teha astmelisi muudatusi, ent see aeg on läbi. Ainult igakülgne meie majanduste ja ühiskondade muutmine saab meid päästa kiirenevast kliimakatastroofist.“

Raisatud aasta

Raport leiab, et vaatamata kõigi mullusel Glasgow kliimakonverentsil (COP26) osalenud riikide tehtud otsusest riiklikult kindlaksmääratud panuseid (NDC) tugevdada ja mõnede riikide uuendustest on areng olnud haledalt aeglane. Tänavu esitatud panused eemaldavad 2030 aastaks ennustatud ülemaailmsetelt heidetelt vaid 0,5 gigatonni CO2 ekvivalenti ehk vähem kui ühe protsendi.

Selline arengu puudumine jätab maailma sööstma temperatuuritõusu poole, mis on kõvasti üle Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgi ehk tublisti alla 2°C ja eelistatult isegi 1,5°C. Tingimusteta NDCd aitavad kliimasoojenemist üle sajandi pidurdada 2,6°C kraadini vaid 66% tõenäosusega. Tingimustega NDCdega ehk nendega, mis on sõltuvad välisest toest, langeb number 2,4°C kraadini. Praegused meetmed üksinda tähendaks 2,8°C tõusu temperatuuris, tõstes esile lubaduste ja tegevuste vahelise lõhe tagajärjed.

Iga murdosa kraadist loeb haavatavatele kogukondadele, liikidele ja ökosüsteemidele ning igaühele meist.

Inger Andersen

Parimal juhul, mis tähendab tingimusteta NDCde täielikku kohaldamist ja lisanduvaid kliimaneutraalsuse eesmärke, tõuseks temperatuur 1,8°C, mis tähendab, et lootust siiski on. Siiski pole see stsenaarium praegu usutav, kui võtta arvesse erinevust praeguste heitmete, lühiajaliste NDC eesmärkide ja pikaajaliste kliimaneutraalsuse eesmärkide nimel.

Vajalikud on enneolematud kärped

Pariisi kliimakokkuleppes paika pandud eesmärgi täitmiseks peaks maailma oma kasvuhoonegaase vähendama enneolematute numbrite jagu järgmisel kaheksal aastal. Tingimusteta ja tingimustega NDCd vähendavad võrreldes praeguste meetmetega ülemaailmseid heitmeid aastaks 2030 hinnanguliselt vastavalt 5 ja 10 protsendi jagu. Et saada madalaima kuluga rajale, mis hoiaks globaalse soojenemise alla 1,5°C, peaks heitmed langema 45% võrreldes praeguste meetmetega, mis on võetud aastaks 2030 eesmärgiks. Kui leppida 2°C tõusuga, oleks vajalik 30 protsendine langus.

„See on kõrge ja mõni ütleks, et võimatu käsk ülemaailmne majandus ümber kujundada ja kasvuhoonegaaside heitmed aastaks 2030 poolitada, ent me peame proovima,“ ütles ÜRO keskkonna programmi tegevdirektor Inger Andersen. „Iga murdosa kraadist loeb haavatavatele kogukondadele, liikidele ja ökosüsteemidele ning igaühele meist.“

„Isegi kui me oma 2030. aasta eesmärke ei saavuta, peame me püüdma 1,5°C võimalikult lähedale saada. See tähendab kliimaneutraalse tuleviku jaoks vundamendi ladumist. Sellist, mis lubaks meil tuua alla temperatuuride ülemäärase kasvu ja pakuks mitmeid teisi sotsiaalseid ja keskkondlike kasusid, nagu puhas õhk, rohelised töökohad ja üldine energiale ligipääs,“ leidis Andersen.

Toidusüsteemide ümber kujundamine tooks kiired ja kestvad kärped

Raport leiab, et muutus kliimaneutraalse energeetika-, tööstus-, transpordi- ja ehitussektorini on juba käimas, ent peab toimuma kiiremini. Kõige arenenum on nende seas elektritootmine, kuna taastuvenergia maksumus on dramaatiliselt langenud. Kuid muutuste tempo peab tõusma koos meetmetega, mis kindlustavad õiglase ülemineku ja üldise energiale ligipääsu.

Ehitiste puhul tuleks kiiresti kasutusele võtta parimad saadavalolevad tehnoloogiad. Tööstuse ja transpordi puhul tuleb kliimaneutraalset tehnoloogiat veel arendada ja kasutusele võtta. Et muutust edendada, peaks kõik sektorid vältima uue fossiilkütustel põhineva taristu lõksu jäämist, edendama ja kasutusele võtma nullsüsiniku tehnoloogiaid ning taotlema käitumuslikke muutusi.

Kuus finantssüsteemi muutust

Raport soovitab finantssektori ümber kujundamiseks kuut lähenemist, mis tuleks kasutusele võtta samaaegselt

  • Finantsturud tuleks muuta tõhusamaks, sealhulgas läbi taksonoomia ja läbipaistvuse.

  • Süsiniku eelarvestuse tutvustamine, nagu maksud või heitkogustega kauplemise süsteemid.

  • Finantskäitumist tuleks müksata avaliku poliitika sekkumiste, maksude, kulutamiste ja regulatsioonidega.

  • Tuleks luua turud madala süsinikuheitmega tehnoloogiale, muutes finantsvoole, stimuleerides innovatsiooni ja aidates standardeid seada.

  • Keskpankade mobiliseerimine: keskpangad on järjest enam huvitatud kliimakriisiga tegelemisest, ent vaja on kindlamaid tegevusi regulatsioonide loomiseks.

  • Luua tuleks „kliimaklubid“ koostööd tegevatest riikidest, piiriülestest finantsinitsiatiividest ja õiglase ülemineku partnerlustest, mis suudaks poliitikanorme mõjutada ja muuta finantside kurssi läbi usutavate finantspanuste, nagu sõltumatud garantiid.

Toidusüsteemide, mis on vastutavad umbes kolmandiku toodetud kasvuhoonegaaside eest, fookus peaks olema looduslike ökosüsteemide kaitsmine, inimeste toitumisalased muutused, toidu tootmise täiustamine talutasemel ja tarneahelate süsinikuvabaks muutmine. Praegused praktikad tähendavad, et aastaks 2050 kahekordistuvad toidusüsteemide heitmed. Kui aga nendes neljas väljas muutusi teha, saaks heitmeid vähendada kolmandikule praegusest tasemest.

Valitsused saavad muutusi hõlbustada kujundades ümber subsiidiumi- ja maksusüsteemid. Erasektor saab aga toidujäätmeid vähendada, kasutada taastuvenergiat ning arendada uudseid toite, mis kärbivad süsinikuheitmeid. Üksikisikud saavad muuta oma elustiili ning tarbida toitu keskkondlikult jätkusuutlikult ning süsinikku vähendavalt, mis toob kaasa ka palju hüvesid tervisele.

Finantssüsteemid peavad muutusi toetama

Ülemaailmne üleminek madalate heitmetega majandusele vajab hinnanguliselt umbes 4-6 triljonilist investeeringut aastas. See on võrdlemisi väike osa kõigist varadest (1,5-2%), ent märkimisväärne, kui rääkida täiendavalt iga-aastaselt eraldatavatest vahenditest (20-28%).

Enamik finantstegijaid on seni näidanud vähest aktiivsust kliimakriisi leevendamiseks, vastupidiselt lubadustele. Põhjuseks võib pidada nii lühiajalisi huvisid, vastuolulisi eesmärke ja kliimariskide puudulikku mõistmist.

Valitsused ja finantsala võtmetegijad peavad usutavalt osutama vaid ühele suunale: finantssüsteemi, selle struktuuride ja protsesside muutumine, kaasates valitsusi, keskpankasid, kommertspankasid, institutsionaalseid investoreid ja teisi finantstegijaid.