Alar Karis: praegu on õige aeg, et valida tark tee kliimamuutuste leevendamiseks

President Alar Karis osaleb 7. ja 8. novembril Sharm el Sheikhis ÜRO kliimakonverentsil COP27, kus ta arutab Aafrika toimetulekut kliimamuutustega, samuti vee kättesaadavusest tingitud murede ja kliimahariduse teemadel.

„Aeg, mil inimestele valmistavad suurt muret kõrged energiahinnad ja sõja tõttu tekkinud hirm julgeoleku pärast, ei soosi rääkimist sellest, kas elektrit toota näiteks tuulest, veest või millestki muust või otsima parimaid viise süsinikuheite nulli toomiseks. Ometigi on just praegu õige ja ka viimane aeg, et sõnastada reaalsed eesmärgid ning valida tark tee, kuidas uusi tehnoloogiaid kasutades ühtaegu lahendada energiakriis, leevendada kliimamuutusi ning hoida meid ümbritsevat elukeskkonda,“ sõnas president Karis.

President Karis võtab täna osa kliimakonverentsi avatseremooniast ning osaleb Botswana presidendi Mokgweetsi Masisi korraldatud arutelul, mis keskendub Aafrika toimetulekule kliimamuutustega. Riigipeal on kavas kahepoolsed kohtumised teiste riikide juhtidega.

Iga riigi panus loeb

„Kliimamuutuste mõjud ei tunne riigipiire. Selleks, et hoida planeedi temperatuuri tõus 1,5 kraadi piires, tuleb igal riigil anda oma panus, eriti peavad rohkem tegema maailma suuremad majandused. Praegu näitavad prognoosid, et ilma lisapingutusteta see ei õnnestu,“ sõnas president Karis. „Meie teadlaste ja ettevõtjate koostöös on palju kasutamata võimalusi, et Eesti saaks teha rohepöördest endale konkurentsieelise. Targa rahvana peame olema nutikad ning väljakutsed võimalusteks pöörama,“ lisas riigipea.

Homme esineb riigipea kliimakonverentsi riigijuhtide avaüritusel Eesti nimel peetava nn riigikõnega. Samuti osaleb ta vee kättesaadavust ja selle puudusest tekkivaid julgeolekumuresid käsitleval kõrgetasemelisel ümarlauakohtumisel. Eesti on alates mullu oktoobrist kolm aastat ÜRO veekonventsiooni juhtiv riik. Eesti riigipea osaleb ka Rumeenia presidendi Klaus Iohannise ja Tšehhi peaministri Petr Fiala korraldatud ümarlauaüritusel, mis keskendub keskkonnateadlikkuse tõstmisele ning riikide koostööle kliimahariduses.

6.-18. novembrini kestva ÜRO kliimakonverentsi 27. istungjärgust võtab osa ligikaudu 30 000 delegaati umbes 200 riigist. Konverentsil arutatakse, kuidas on õnnestunud täita Pariisi leppega seatud peaeesmärki – hoida planeedi temperatuuri tõus 1,5 kraadi piires. Otsitakse võimalusi, kuidas kliimamuutust aeglustada, sellega kohaneda, arengumaid abistada ja aidata neid, kes juba tunnevad muutuse mõjusid.