President Alar Karis: tagasilöök kliimarindel annab tõuke innovatsiooniks

7. ja 8. novembril ÜRO kliimakonverentsil COP27 osalenud Alar Karise rääkis Eesti Päevalehele, et veel ei tasu Pariisis võetud kliimaeesmärkide osas alla anda.

„Riikide juhid on selgelt seisukohal, et kliimaambitsiooni on vaja suurendada. Teinekord annavad tagasilöögid just tõuke edasiminekuks,“ rääkis ta. Näiteks Eesti puhul näeb ta, et tagasilöögid kliimarindel on andnud tõuke kiirendada tuuleparkide ehitamist. Küll aga rõhutas Karis, et praegu on veel vara rääkida kliimakõneluste tulemustest.

Eelkõige rõhutas Eesti riigipea kohtumisel osaledes, et rohepööret tuleks läbi viia digitaliseerimise teel ja siin saab Eesti olla teistele eeskujuks. „Võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid saame vähendada mõju, mis inimtegevusel keskkonnale on,“ selgitas ta enda mõtet. Samuti on Karise sõnul oluline mõista, et keskkonna- ja kliimateemaline haridus on vajalik igas vanuses inimestele, mitte vaid noortele.

Võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid saame vähendada mõju, mis inimtegevusel keskkonnale on.

Kliimamuutuste käes kannatavatele riikidele mõeldud rahastuse suurendamise osas ütles Karis, et kuigi Eesti on kindlasti valmis panustama, loeb siinkohal eelkõige kõige suuremate riikide osalus, sest nendes panus on Eesti omast kordades suurem.

Sharm el Sheikhis 6.-18. novembrini toimuv ligi 200 riigi esindajatega ÜRO kliimakonverents jätkab arutelusid, kuidas viia ellu Pariisis seitsme aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet. Konverents keskendub kliimamuutustega kohanemisele, arengumaade rahastusele ning ka mullusel kliimakonverentsil Glasgow’s võetud ambitsiooni hoidmisele. Esimest korda toimub ÜRO kliimakonverents Aafrikas.

Karis peetud kõnes: energiakriis toob kiiremini ka kliimaneutraalsuse

President Alar Karis rõhutas Sharm el Sheikhis ÜRO kliimakonverentsil COP27 Eesti nimel peetud nn riigikõnes, et kliimamuutuste leevendamisel tuleb tegutseda targalt ja kasutada nüüdseid kriise muutuste tõukeks. „Energiakriisist saadud hoog toob kiiremini ka kliimaneutraalsuse,“ ütles Eesti riigipea.

Venemaa sõda Ukrainas on toonud Euroopas kaasa kohutavaid inimkannatusi ning seadnud ohtu energia- ja toidujulgeoleku kogu maailmas. President Karis nentis, et elame suurte ja oluliste muutuste ajal - fossiilkütuste ajastu asemele astub uus jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja puhaste lahenduste ajastu algus. „Ja seda lihtsal põhjusel: need lahendused säästavad kõige rohkem raha ja parandavad elukvaliteeti,“ sõnas ta.

Eesti rohetehnoloogia idufirmadel on president Karise sõnul mitmeid edulugusid, mida jagada. „Nii näiteks tegelevad meie ettevõtted metsandust või põllumajandust jätkusuutlikumaks muutvate tarkvaralahenduste ning nutikate energiatõhususe rakenduste arendamisega,“ lausus Eesti riigipea.

Kliimainvesteeringutest kõneldes rõhutas ta targa ja nutika tegutsemise tähtsust. „Kliimamuutused ei tunne riikide piire. On aeg mõelda mitte ainult kohalikult ja piirkondlikult, vaid üleilmselt. Sageli võivad meie enda ja planeedi jaoks suurimat kasu tuua need investeeringud, mis on suunatud väljaspoole meie riigipiire,“ sõnas president Karis. Ta tõi näiteks jõupingutused kliimamuutuste leevendamisel globaalses lõunas, aga ka Arktikas ja muudes piirkondades, mis sõna otseses mõttes või ülekantud tähenduses on leekides.

Kliimamuutuste murdepunktid ja planeedi taluvuse piirid on lähemal, kui varem arvatud, mis tähendab president Karise sõnul seda, et Glasgow ja Pariisi kliimalepete elluviimisega ei tohi viivitada ega seal seatud eesmärke vähendada.