Timmermansi sõnul otsustas Euroopa Liit võtta kuulda arengumaade gruppi G77, kelle üks peamisi nõudmisi sel kliimakonverentsil on olnud taolise fondi loomine.

Varasemalt on maailma jõukamad riigid ignoreerinud arengumaade nõudmist fond luua. Nende argument on olnud, et välja selgitamine, kas sellist fondi üldse on vaja ja kuidas selle opereerimine toimuks, võtaks väga kaua aega.

Varasemalt on maailma jõukamad riigid ignoreerinud arengumaade nõudmist fond luua.

Arengumaad kaaluvad nüüd Euroopa Liidu ettepanekut. Üks G77 grupi läbirääkija, kes soovis jääda anonüümseks, rääkis The Guardianile, et temale EL-i ettepanek muljet ei avaldanud. „See on Euroopa Liidu ettearvatav katse G77 grupi kõnelusi lõhkuda. See ettepanek on väga ebaviisakas,“ sõnas ta.

Euroopa Liidu ettepaneku tõttu on nüüd tugeva surve all Hiina, kes on varasemalt vältinud sel teemal ühegi kohustuse võtmist, kuigi tegemist on maailma suurima kasvuhoonegaaside tekitajaga.

Kaotus ja kahju viitab tagajärgedele, mida äärmuslikud ilmastikuolud arengumaade füüsilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile tekitavad, ja vajadusele rahaliste vahendite järele, et pärast kliimamuutusest tingitud katastroofe inimesi päästa ja piirkonnad jälle ühes ehitada.