KIK: kohalikud omavalitsused ootavad riigilt pikaajalist keskkonnaplaani

Riik peaks kohalikele omavalitsustele andma selged suunised, kuidas kliimaeesmärkide nimel toimida.

Järjest rohkem tuleb kohalikel omavalitsustel kohaneda kliima- ja keskkonnamuutustega ning leida parimaid energiasäästu lahendusi. Paremas lähtepositsioonis on need, kes on oma olukorra kaardistanud, plaanid läbi mõelnud ning asunud tegevusi ellu viima. Ükski omavalitsus ei tegutse aga inimestest ja ettevõtetest sõltumatult. Seega tuleb kliima- ja energiapoliitikat ellu viia koos nendega, aga kindlasti ka riigi abiga.

Täna on kohalikel omavalitsustel keskkonnateemadega tegelemisel üheks oluliseks ajendiks energiasääst ja sellega kaasnev rahaline kokkuhoid. Nii on rohe-eesmärkide seostamine hea elukeskkonna ja avalike teenustega jäänud laiemalt tagasihoidlikuks. Reeglina seostatakse keskkonnavaldkonda seadustest tulenevate kohustustega, nagu jäätmekorraldus, joogi- ja reoveevarustus või teede korrashoid ja lumekoristus. Suuremate investeeringute tegemisel kiputakse olude sunnil lähtuma sellest, mille jaoks saab riigilt toetust.

Suuremate investeeringute tegemisel kiputakse olude sunnil lähtuma sellest, mille jaoks saab riigilt toetust.

Tänavu toimusid kohalike omavalitsuste kliimamuutuste ja energiajuhtimise töötoad, et suurendada ametnike teadlikkust ja võimekust, vahetada kogemusi, parandada analüütilist võimekust ning kujundada ühtset tulevikuvaadet nendel teemadel. Töötubades osalejad kinnitasid, et tunnevad, et viimastel aastatel on oluliselt kasvanud neile pandud ootus roheteemadega tegelemiseks. Seda nii eeskuju ja isetegijana kui ka kogukonna ja ettevõtete partneri ning arengu nügijana, vahel ka konfliktide lahendaja ja arengutega kaasatulijana. Selle kõigega terviklikult pihta hakkamiseks tasub esmalt teha plaan koos investeeringute vajadustega. Erinevate rahastajate vaates annab läbimõeldud tegutsemine juurde selgust ja usaldust.

Kliima ja energiakava annab suuna

Esimesed Eesti omavalitsused tegid oma kliima- ja energiakavad juba mõned aastad tagasi. Kava alusel on võimalik edaspidi kliima- ja energiaküsimusi süsteemsemalt käsitleda ning tulemuslikkust jälgida. Tartu, üks tublimaid roheteemade edendajaid, plaanib tänaseks juba oma esimese kava ajakohastamist, mis kiirelt muutuvas maailmas on loomulik ja mõistlik. Kava ei pea olema seitsmeaastaku plaan riiulis, vaid praktiline ja ajakohastatav alus tegutsemiseks.

Suur hulk omavalitsusi alustas sel suvel KIKi ja Euroopa Majanduspiirkonna programmi toel kliima- ja energiakavade koostamisega, mis valmivad ühise metoodika ja alusandmestiku põhjal. Aktiivsematel on esimesed kavad juba valmiski. Paraku on pooltel omavalitsustel selle koostamine alles ees ning eriti tasub neile teemadele tähelepanu pöörata Järva-, Põlva-, Valga-, Rapla- ja Viljandimaal.

Oluline on koostada kavasid ühtsetel ja riiklikult kokkulepitud alustel.

Kliima- ja energiakava võib olla tehtud nii maakondlikul, regionaalsel kui ka kohalikul tasandil. Näiteks on Tartu maakonna kava koostatud kahetasandilisena - see koosneb nii maakonna kui ka iga selles asuva omavalitsuse plaanidest. Selline terviklik lähenemine on mõistlik, sest ühiste suuremate teenuste tagamisel on oluline omavalitsuste koostöö. Seda nii ühistranspordi ja jäätmemajanduse korraldamisel, ent sõltuvalt maakonnast ka kaevandustegevuse, ettevõtluse ja turismi puhul.

Loomulikult ei jäta riik nendel teemadel kohalikke omavalitsusi üksi. Keskkonna- ja kliimakavade koostamise kõrval korraldasimegi juba eelpool mainitud töötoad. Näeme, et selle protsessi läbimine on aidanud omavalitsustel paremini mõista oma lähteolukorda ja kasutada keskkonnaandmeid, hinnata kliimamuutuste ning rohepöörde vajadusi ja võimalusi, aga ka riske. Ka uuel struktuuritoetuste rahastusperioodil on tulemas omavalitsustele abi kavade koostamiseks ja seal plaanitud tegevuste elluviimiseks. Küll aga on oluline koostada kavasid ühtsetel ja riiklikult kokkulepitud alustel.

Elukestev õpe pole ainult sõnakõlks

Paljudel omavalitsustel, eelkõige väiksemates maapiirkondades, ei ole piisavalt inim- ja finantsressursse, et palgata eraldi keskkonna- ja kliimateemadega tegelev spetsialist. Nende valdkondadega seonduvad ülesanded kuuluvad arendusinimese tegevuste hulka või on jagatud mitme spetsialisti vahel, kes pigem tegelevad traditsiooniliste keskkonnateenuste korraldamisega, nagu jäätmekorraldus, heakord, lumekoristus või tänavaaukude parandamine.

Lisaks on kohati madal teadlikkus energiatõhususe, uudsete taastuvenergia ja ringmajanduse lahenduste leidmiseks. Seetõttu vajabki omavalitsuste töötajate ning ka juhtkonna teadlikkus ja kompetentsid kliima- ja energiateemadega tegelemiseks pidevat täiendamist ning ülikoolide vastavate õppekavade uuema vaatega kujundamist.

Väiksemates maapiirkondades ei ole piisavalt inim- ja finantsressursse, et palgata eraldi keskkonna- ja kliimateemadega tegelev spetsialist.

Omavalitsused sooviks keskse info ja nõuannete saamiseks riiklikku kontakti või meeskonda. KOVide vaates võiks kontakt kliima- ja energiakavadega seoses ning laiemalt keskkonnateemadega tegelemiseks ja hilisemaks seireks koguda vajalikke andmeid, neid töödelda ja analüüsida. Samuti aidata vajalikud tegevuskavad koostada ja koordineerida laiemalt maakonna või regiooni tegevusi. Positiivne on, et omavalitsuste töötajatel on huvi ja valmisolek keskkonnateemadega tegelemiseks, kuid eelmainitud põhjustel piirdutakse ambitsioonikama ja strateegilise tegevuse asemel pigem haldamisega.

Keskkonnainvesteeringute keskus näeb vajadust kliima- ja energiakavade loomise kõrval jätkata süsteemset koolitamist ja teavitustegevust, sh juba toimivate üle-eestiliste praktikate tutvustamist. Keskendatult on vaja arendada omavalitsustes just energiavarustuse, tänavavalgustuse, ehituskorralduse ja planeeringutega tegelevate spetsialistide teadlikkust ja kompetentsi.

Ootused riigile: pikk vaade, raha ja andmed

Kohaliku omavalitsuse territooriumit puudutavad andmed ei ole kergesti leitavad ning nende kvaliteet ei taga andmete ühetaolisust ja võrreldavust omavalitsuste lõikes. Seega vajavad omavalitsused keskset asukohta või keskkonda ka andmete jaoks, kust oleks lihtne neid otse ja analüüsituna kasutada. See võimaldaks väiksema vaeva ja ajakuluga arengukavasid ja üldplaneeringuid koostada ning annaks parema ülevaate riiklike kliima- ja energiaeesmärkide täitmisest omavalitsuse tasandil. Töötubadest kooruski ettepanek luua platvorm, kuhu on koondatud kogu riiklik info kliima- ja energiakavade loomise kohta, sh koolituste ja riigipoolse kompetentsi pakkumistega koos näidetega parimatest praktikatest ja ühtsetest standarditest.

Töötubade aruteludes tõdeti, et riiklikud energiatõhususe suurendamise, taastuvenergia, renoveerimise ja kliimamõjude leevendamise ning nendega kohanemise toetused ja rahastusplaanid peaksid olema pidevad ja pikaajalised, mis omakorda võimaldaks ka kohalikel omavalitsustel seada prioriteete ja neid vastavalt ellu viia. Näiteks hoonete renoveerimisel on oluline rahastamise olemasolu ning seetõttu tegeletaksegi täna nende projektidega, mille jaoks on rahastus ja riiklikud toetused olemas. Selline tegevus ei ole aga optimaalne ning seetõttu ongi vajalik koostada pikaajaline plaan koos rahastuskavaga. Selleks aga, et koostada rahastusplaan, on vajalik teada riigi avatavaid toetusi.

Kohalikud omavalitsused ootavad suuremat selgust enda rollist rohepöörde eesmärkide täitmisel.

Ka KIKi portfellis on kohalikud omavalitsused läbivalt võtmetähtsusega sihtgrupp. Lähiaastate toetuste rõhuasetus on ringmajandusel, energeetikal, liikuvusel ja kliimakohanemise teemadel. Teisalt tuleb nõustuda, et paljud toetusvõimalused selguvad aasta-paari pikkuse väljavaatega ning avatud taotlusvoorudes konkureerimine lisab omavalitsustele ebakindlust.

Viimaseks, kuid vaat et kõige olulisemaks ootuseks kohalikelt omavalitsustelt on suurem selgus enda ülesannetest ja rollidest riiklike energia- ja kliimapoliitika ning laiemalt rohepöörde eesmärkide täitmisel. Seetõttu on oluline luua selge ja läbipaistev seadusandlik raamistik, mis määratleks täpsemalt riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi rollijaotuse kliima- ja energiaeesmärkide täitmise saavutamiseks.