Maailma riigid võtavad looduskaitse alla kolmandiku maakerast

Ligi 200 riiki saavutasid Kanadas toimunud konverentsil üksmeele sammudes, kuidas kaitsta ja taastada looduskeskkonda lähikümnenditel.

Kanadas Montréalis toimunud ÜRO elurikkuse konverentsil (COP15) ühines ka Eesti ajaloolise Kunmingi-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistikuga. Peaaegu 200 riiki lubasid aastaks 2030 taastada 30 protsenti kahjustunud ökosüsteemidest kogu maailmas ning võtta samaks ajaks kaitse alla 30 protsenti nii ookeanidest kui maismaast. Lisaks otsustati luua haavatavamate riikide pingutuste abistamiseks uus fond. Kõnelustel osalenud Eesti keskkonnaminister Madis Kallas ütles, et saavutatuga on igati põhjust rahul olla.

„Elurikkuse raamistikul on selged ja mõõdetavad eesmärgid, nüüd on vaja kokkulepitu ellu viia. Eestile ei tähenda Montréalis saavutatu midagi väga uut, me jätkame oma keskkonnahoius praegusel kursil ehk kaitseme ja taastame, kus vaja,“ ütles Kallas. „COPi president Huang Runqiu tõstis oma kõnes esile kaks positiivset näidet looduse taastamise kohta. Üks neist oli Eesti edulugu Euroopa naaritsa taasasustamisest, nii et meil on teadmisi, mida muu maailma jagada,“ nentis keskkonnaminister.

Maailmas on väljasuremisohus miljon liiki, mis tähendab, et elurikkuse kao peatamiseks tuleb panustada ka rahaliselt. Ühiselt lepiti kokku, et eesmärkide saavutamiseks on vajalik suurendada elurikkuse rahastamist kõikidest allikatest, nii kodumaistest kui ka rahvusvahelistest, riigi- ja erasektorist, 200 miljardi dollarini aastas. Ülemaailmse keskkonnafondi alla luuakse uus fond, millest aidatakse kõige haavatavamaid riike looduse hoidmisel.

Esmaspäeva hommikul heitis leppe väljakuulutamisele varju Kongo Demokraatliku Vabariigi keskkonnaministri Ève Bazaibe protest leppe tekstile, mida hiinlasest konverentsipresident Huang Runqiu paistis ignoreerivat, et lepe läbi suruda, vahendas the Guardian. Väljaanne kirjutas, et Aafrika riigi esindaja tõi välja, et tema riik vajaks enam rahastust, et niivõrd ambitsioonikate eesmärkide poole püüelda. Enne viimast täiskogu lähenes Huang the Guardiani andmetel aga Bazaibale ning surus näilises vabanduses tema kätt, peale mida pidas Bazaiba kõne, kus teadvustas leppe vastu võtmist.

Kunming-Montreali elurikkuse lepingu ülemaailmsed eesmärgid

• Peatada liikide väljasuremine.

• Tagada 2030. aastaks looduslike liikide ohutu, seaduslik ja säästev kasutamine ning nendega kauplemine.

• Vähendada põllumajandusmürkide negatiivset mõju 2030. aastaks vähemalt 50% võrra.

• Vähendada 2030. aastaks reostusriske ja saastet tasemele, mis ei kahjustaks elurikkust.

• Vähendada 2030. aastaks ülemaailmset tarbimise jalajälge, sh jäätmete hulka ja toidu raiskamist.

• Viljeleda loodussäästvat põllumajandust, kalandust ja metsandust.

• Tuua loodus linna tagasi.

• Kasutada kliimamuutuste leevendamiseks looduspõhiseid lahendusi.

• 2030. aastaks vähendada ohtlike võõrliikide levikut vähemalt poole võrra.

• Leida rahalisi vahendeid ja võimaldada ettevõtetel võtta vastutus bioloogilise mitmekesisuse eest.