TalTech: ringmajanduse lahendused nõuavad koostööd

Tallinna Tehnikaülikool asutas hiljuti koostööplatvormi, mille eesmärk on edendada ringmajandust ning tuua kokku teadlased ja ettevõtted.

Detsembri alguses avas Tallinna Tehnikaülikool Ringmajanduse tuumiklabori, mis kujutab endast koostööplatvormi ringmajandusega seotud innovatsiooni õhutamiseks ja koordineerimiseks. Teemad, mille ümber uusi lahendusi ja innovatsiooni arendama hakatakse, hõlmavad nii sekundaarse toorme ringmajandust, jätkusuutliku ettevõtlust, nutikat ühiskonda ja uusi teenuseid kui ka biomassi, ressursside ja CO² väärindamist.

Rektor Tiit Land tõi tuumiklabori avamiskõnes välja, et elu pole mitte eriala- vaid probleemipõhine ning nii peab ka õppe- ja teadustöö olema probleemipõhine ja teadusharude vaheline. „Peame leidma kestlikumad tootmisviisid ning lihtsad lahendused keerukatele probleemidele. Seda saab saavutada läbi valdkonnaülese koostöö,“ sõnas Land.

Ringmajanduse tuumiklabori puhul pole tegu füüsilisteks katseteks mõeldud laboratooriumi, vaid mõttelabori ja koostööplatvormiga.

Ringmajanduse tuumiklabori puhul pole tegu füüsilisteks katseteks mõeldud laboratooriumi, vaid mõttelabori ja koostööplatvormiga. Rakendusliku keemia professor ja mõttelabori juht Allan Niidu sõnul on suurteks muutusteks tarvis panna kokku suuri üle-eestilisi, üleeuroopalisi ja valdkondadeüleseid konsortsiume, et koordineerida rahastuse taotlust ja suurendada rahastuse saanud projektide kasutegurit.

Esmalt koondatakse koostöölaborisse ülikooli uurimisrühmades peituvad ringmajanduse alased kompetentsid ja huvilised, seejärel otsitakse koostöökohti partneritega kaugemalt. Tuumiklabori koordinaatori Karin Kääri sõnul on juba 30 uurimisrühma osalemise ja koostöö vastu huvi näidanud. „Selleks et ülikooli teadlaste töö väärtus ja võimekus oleks veelgi suurem, tuleb tuua juba tegutsevad uurimisrühmad ja teadlased ühte ruumi kokku, rääkida ja arutleda igaühe tegemistest ja luua uued koostöökeskused,“ räägib Karin Käär.

Ringmajandus on olevik

TalTechi teadlastele pole ringmajandusse panustamine midagi uut. Näiteks arendatakse professor Andres Krumme juhtimisel polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboris meetodit, kuidas puidutööstuse jääkidest tööstuslikult bioplasti toota. Tselluloosist bioplast lahendaks naftapõhise plasti probleemi mõlemast otsast: pole tarvis maa seest naftat kätte saada ning pärast kasutamist ei jää mittelagunevat prügi. Kasutatud bioplasti saab ka tehasesse tagasi suunata.

Tehnikaülikooli anorgaaniliste materjalide teaduslabori teadlaste uurimis- ja arendustöö tulemusel on Virumaale lähiaastatel kerkimas ka põlevkivituha väärindamise tehas, mis hakkab plaanide kohaselt töötlema umbes 1,3 miljonit tonni põlevkivituhka aastas ja seob ülipuhtasse kaltsiumkarbonaati 250 000 tonni süsinikku. Kaltsiumkarbonaati tekib nii pea pool miljonit tonni aastas ja kasutada saab seda paberi täite- ja pindamismaterjalina, toiduainete ja ravimite tootmisel, värvi- ja plasttoodete saamisel, aga ka tsemendi-, klaasi- ja keraamiliste materjalide tööstuses.

Kõik, mis tuumiklaboris välja mõeldakse, peab olema rakendatav.

TalTechi bioinseneride alustatud iduettevõte Äio tech kasutab aga puidu- ja põllumajandustööstuse kaasproduktidest saadavat unikaalset pärmi ja toodab sellest toidulauakõlblikku õli. Toidu tootmine nõuab üha rohkem maapinda. Nii saab tervislikke õlisid ja rasvu toota jätkusuutlikult, kasutades väga vähe maapinda ja vett ning võttes kasutusele tööstuses tekkivaid jääke. Tarbijateni hakkab tulemus jõudma taimsel valgul põhinevates lihaasendustoodetes, kus praegu kasutatakse kriminaalse jalajäljega palmiõli või piiratud kättesaadavusega kookosõli.

Koos on mõju suurem

„Kõik, mis puudutab ringmajandust, on valdkondadeülene,“ selgitab rakendusliku keemia professor ja mõttelabori juht Allan Niidu sellise koostööplatvormi vajalikkust. Ta märgib, et kõik tuumiklaboris osalejad saavad leida endi hulgast kattuvad ja üksteist täiendavad kompetentsid ning ise moodustada koostöörühmi. Esialgu pakub ülikool igale valdkonnale juhi, kes huvilised koondab ja koostöö käima tõmbab. „Edasi on meil ootus, et töögruppide juhid tekivad loomulikult ja vahetuvad orgaaniliselt ning spetsialistide töö rühmades käib ilma meie tagant õhutamiseta,“ märgib Niidu.

Ta lisab kõige olulisema tõiga: kõik, mis tuumiklaboris välja mõeldakse, peab olema rakendatav. „Ülikooli roll on innovatsiooni teaduslikult testida, ettevõtetes ei ole tihtipeale arendustiime, katsetamisvõimalusi ega ka valdkondadeüleseid teadmisi,“ selgitab Allan Niidu. Ta lisab: „Kui ülikoolis lahendused katseprojektides edukalt rakendatakse, saavad ettevõtted need juba suures mahus kasutusele võtta.“

Teadus- ja arendustegevuse ja koostöös innovatsiooni leidmise kõrval on tuumiklabori tööks avalikkuse harimine kliimanutika säästmise valdkonnas. „Meid huvitab kaks asja: koostöö ettevõtetega ja haridus, ka ülikoolist väljaspool,“ sõnas Niidu. Ta tutvustas tuumiklabori järgmisi samme: luuakse „osanike klubi“, pilootprojektide arendus, mentorite tugi ja elukestev õpe. Igakuiste avalike seminaridega alustatakse juba veebruaris.