Selles Eesti piirkonnas on varajaste surmade arv õhusaaste tõttu kõige kõrgem
(88)Kõige enam mõjutavad inimeste tervist liiklusest ja lokaalsetest kütteseadmetest pärit saasteained, rääkis Marek Maasikmets Eesti keskkonnauuringute keskusest.
Keskkonnaministeerium ja Eesti keskkonnauuringute keskus tutvustasid täna uuendatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmi. Programmi põhieesmärk on leevendada saasteainete mõju inimeste tervisele ja ökosüsteemidele, selgitas Eesti keskkonnauuringute keskuse andmeanalüüsi grupi juhataja Marek Maasikmets. Nendeks aineteks on näiteks vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, ammoniaak ja peenosakesed.
Maasikmets selgitas Tartu ülikooli teadlase Hans Orru uuringute tulemustest lähtuvalt, et Eesti inimeste keskmine eluiga lüheneb õhusaaste tõttu kuni ühe aasta võrra. Kõige enam lüheneb Orru uuringute kohaselt keskmine eluiga Harjumaal, millel on tihedalt kannul Tallinna linn. Alles kolmandana tuleb Ida-Virumaa, millele järgneb Tartumaa. Harjumaal oli 2020. aastal õhusaastest tingitud varajaste surmade arv veidi üle 500, Tallinnas pisut üle 400 ja Ida-Virumaal veidi alla 150.
Autoga sundliikumisi tuleb vähendada
Keskkonnauuringute keskuse nõunik Hanna-Lii Kupri selgitas, et uuendatud programm näeb ette kuute sektorit, kus tuleb erinevate meetmetega õhusaastet hakata vähendama. Nendeks on energeetika, transport, tööstus, lahustid, põllumajandus ja jäätmed.
Energeetika valdkonnas plaanitake õhusaastet vähendada kolmes suuremas kategoorias: elektrienergia varustamine, soojusenergia tootmine ja energia tarbimine. Kupri rääkis, et energeetikas juhib saasteainete langust eelkõige taastuvenergia kasutuselevõtt ja põlevkivi kasutamise vähendamine. Lisaks on oluline roll hoonete, kaugküttekatelde ja soojustorustike renoveerimisel.
Energeetikas juhib saasteainete langust eelkõige taastuvenergia kasutuselevõtt.
Transpordisektori puhul on olulisteks saasteainete vähendamise meetmeteks näiteks elektri kasutamise soodustamine sõiduautodest ja bussidest ning biometaani soodustamine bussides ja raskeveokites. Lisaks on meetmetena välja toodud ka näiteks sõiduautoga sundliikumise vähendamine, linnatänavate ümberkorraldamine, mugav ja kaasaaegne ühistransport, raudtee elektrifitseerimine, Tallinna uued trammiliinid ja täiendavate reisirongide soetamine.
Eestil on kohustus esitata uuendatud „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030“ Euroopa Komisjonile hiljemalt 1. aprilliks.
