Ajal, mil kliimamuutuste pidurdamiseks tuleb vähendada süsinikuheidet kiiresti juba lähiaastatel, ei ole Eesti riigil endiselt kindlat plaani, kuidas kliimamuutustega tegeleda. Selliselt jätkates panustab Eesti ülemaailmse kliimakriisi süvendamisse, mille tulemusena tugevnevate põudade, kuumalainete ja tormide käes kannatavad ka Eesti inimesed.

„Seadusesse tuleb kirja panna selged eesmärgid igale valdkonnale ja viisid, kuidas eesmärkide poole liikuda. Nii saame ühiskondliku kokkuleppe, mis pakub rahvale selgust ja ettevõtjatele kindlust,“ rõhutas Fridays for Future Eesti aktivist Kertu Birgit Anton.

Meeleavaldajad peavad kliimaseaduse juures kõige olulisemaks kolme asja:

  1. Seaduses peab sisalduma eesmärk, et Eesti saab 2035. aastaks kliimaneutraalseks.

  2. Kliimaseadus peab põhinema parimal saadaoleval teadusel.

  3. Kliimamuutuseid leevendades tuleb vähendada ühiskonnas vaesust ja ebavõrdsust.

„Kuna kliimaseadust ei ole, sõltub kliima kaitsmine paljuski poliitilistest tuultest. Mõne valitsuse arvates on kliimamuutused vaid vandenõu, teine mõistab kliimakriisi pakilisust,“ ,“ sõnas Fridays for Future Eesti aktivist Kaia Konsap. „Nõnda on inimestel väga raske näha ette, millal kaob nende töökoht põlevkivisektoris või millise ettevõtte rajamisse tasub investeerida.“

Kliimaseadusel on poliitiline toetus

Lisaks noortele on kliimaseaduse loomise vajadust on selgelt väljendanud ka õiguskantsler, Keskkonnaõiguse Keskus ja Viru Keemia Grupp. Kliimaseaduse lubavad kehtestada viis Riigikokku kandideerivat erakonda: Eesti 200, SDE, Reformierakond, Keskerakond ja Eestimaa Rohelised.

Ligi 30 vabatahtlikust koosnev liikumine Fridays For Future Eesti on loodushoiule pühendunud noorteliikumine, mille siht on nügida Eesti ühiskonda loodust hoidva ja hooliva kultuuri suunas. Selleks korraldavad noored avalikke üritusi, aruteluõhtuid ja loodusretki, annavad külalistunde koolides ning käivad kohtuteed õlitehase ehituse peatamiseks.