Energeetika heite kasvu põhjustas külm talv ning transpordisektori heidet kergitas tervisekriisist taastumine, mis innustas inimesi aasta varasemaga võrreldes rohkem liikuma.

Energeetikaheide kasvas 16%

Kasvuhoonegaaside inventuuri lõpparuandest selgub, et Eesti 2021. aasta koguheide oli 15,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. 2020. aastal oli see 12,8 miljonit tonni.

Energeetika heide kasvas 2021. aastal seejuures 16%; transpordi heide 5%, põllumajanduse heide 5% ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) heide 15%.

LULUCFi kategooriad, mis jätkuvalt kasvuhoonegaase seovad, olid 2021. aastal puittooted ning väikses mahus ka rohumaad. Ajalooliselt pikalt sidumise poolel olnud metsamaa kategooria on viimastel aastatel olnud netoheite poolel.

Inventuuri kaasati ka koduahjud ja biokütused

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna osakonna juhataja Kädi Ristkok selgitas, et pärast kasvuhoonegaaside inventuuri kontrolliti esialgsed jaanuaris avaldatud tulemused lõpparuandeks veel kord üle ning nüüdseks on need veidi täpsustunud. „Korrigeeritud inventuuri kohaselt vähenes 2021. aasta koguheide võrreldes esialgsega umbes 1% võrra. Põhijäreldused jäid siiski samaks,“ kinnitas ta.

Kasvuhoonegaaside inventuuri lõpparuandesse viidi jaanuarikuise prognoosiga võrreldes sisse mõned olulised uuendused. Näiteks mindi üle Rahvusvahelise Kliimamuutuste Paneeli uuemate globaalsete soojendamispotentsiaalide kasutamisele. Nii ei loeta metaani enam mitte 25 korda tugevamaks kasvuhoonegaasiks, vaid lausa 28 korda tugevamaks kasvuhoonegaasiks kui süsihappegaas.

Muuhulgas kasutati värskes inventuuris uuendatud andmeid Eestis peetavate hobuste arvu, õhukonditsiooneeride, biokütuste ja koduahjude kohta. Maakasustuse ja metsanduse sektoris kasutati uuendatud Statistikaameti andmeid puittoodete kasvuhoonegaaside sidumise hindamiseks. Kõik need uuendused parandavad inventuuri täpsust.

Eesti esitab igal aastal Euroopa Komisjonile ja ÜRO-le kasvuhoonegaaside inventuuri aruande.