Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on poliitikakujundajate suur väljakutse nii meil kui mujal. Ülesande muudab keerulisemaks see, et rohepööre kui termin on raskesti arusaadav, samuti asjaolu, et keskkonnakahju lülitamine toodete ja teenuste hindadesse suurendab elukallidust.

Ühiskond aga saadab vastuolulisi signaale. Näiteks, kuidas saab keegi olla raevukalt rohepöörde vastu ja ometi elada igapäevaselt kestlikul viisil? Kuidas on võimalik, et sama inimene on korraga raiemahtude vähendamise poolt, aga kliimamuutuste pidurdamise vastu? Inimeste käitumine võib vahel tunduda arusaamatu, kuid mõistes süvitsi, kuidas maailma mõtestatakse ja enda ümber toimuvat tõlgendatakse, on siiski võimalik luua ja ellu viia vastuolusid ületavaid lähenemisi.

Esinejad:

  • Magnus Piirits, endine Arenguseire Keskuse ekspert
    „Milline on Eesti inimeste keskkonnajälg ja kuidas seda vähendada?“

  • Karina Vabson, Rakendusliku Antropoloogia Keskuse antropoloog ja Ave Habakuk, Riigikantselei innovatsioonitiimi liige
    „Kas Eesti inimesed toetavad rohepööret? Kuidas toetust suurendada?“

  • Teemat kommenteerivad Riigikogu liige Mario Kadastik (Reformierakond) ning Riigikantselei rohepöörde koordinaator Kristi Klaas.

Arutelu juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.