Leibkondade keskkonnajälje vähendamine sõltub enim riigi energiasüsteemist, kuid ühtteist saavad inimesed ka ise ära teha. Selleks on aga tähtis mõista ühiskonnas valitsevaid tarbimismustreid ja hoiakuid.

Lastega peredel suur liikuvuse jalajälg

Arenguseire Keskuse arvutustel on Eestis suurim keskkonnajälg – 3,9 korda üle Maa taluvuspiiri – vanemaealiste leibkondadel. Selle peamiseks põhjuseks on elukoha küttega seotud keskkonnakoormus. Samas on vanemaealistel leibkondadel keskmisest väiksem liikuvuse keskkonnajälg: vanemaealistel 0,3, keskmiselt 0,6. Lisaks tarbivad vanemaealised keskmisest vähem erinevaid seadmeid.

Lastega ja lasteta peredel tekib seevastu keskmisest suurem keskkonnajälg just liikuvusest, sest sellises leibkondades elavad inimesed läbivad aasta jooksul keskmiselt kaks korda rohkem kilomeetreid kui vanemaealiste leibkondade liikmed. Lastega peredel on suurem ka valdavalt seadmete tarbimisest tulenev kliimamuutuste ja ressursside ammendumisega seotud keskkonnajälg.

Riigikantselei tellitud rohepööret uuriva teadusprojekti raames kaardistatakse kestliku käitumise suurimad takistajad ja võimaldajad ning pakutakse välja lai valik tõenduspõhiseid meetodeid, mille abil saaks toetada keskkonnahoidlikke igapäevaseid valikuid üksikisiku tasandil. Neist osa võivad olla nn müksud ehk tagasihoidlikud sekkumised, mis mõjutavad inimese käitumist ennustatavas suunas, kuid ei piira valikuvabadust. Teised on aga muudatused süsteemi tasandil: võimalikud meetmed, investeeringud, regulatsioonid.

Neljapäeval, 20. aprillil kell 11.00–12.30 tutvustab Arenguseire Keskus veebiseminar „Milline on Eesti inimeste keskkonnajälg ja suhtumine rohepöördesse?“ lähemalt, millest koosneb Eesti inimeste keskkonnajälg, millised võimalused on inimestel seda vähendada ning riigil inimesi selles toetada.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena