TÜ magistrant: lisaks kliimaministrile vajab Eesti ka rohevolinikke

Eesti vajab omavalitsustesse uut ametipositsiooni, kes aitaks ühtlustada kohalike omavalitsuste teadlikkuse ja võimekuse taset. Säästva arengu koordinaatori vajadust on tuvastanud ka Soome ning samasisuline ametikoht on loodud juba Tartus.

Eestit ähvardav prügitrahv ilmestab hästi olukorda, kus enamikes omavalitsustes tehakse vaid seadustes nõutav ja harva otsitakse uusi võimalusi arengu kiirendamiseks. Nii Maailmapanga kui ka Eesti eksperdid on välja toonud, et riik peaks seadustega soodustama omavalitsuste koostööd ja erinevate lahenduste ühendamist. Mis on lahendus? Järjekordsed seadused?

Uurides¹ omavalitsustes rohepöörde kiirendamise võimalusi, ilmnes, et paljudel omavalitsustel napib nii teadmisi kui vahendeid olulisteks rohearendusteks. Omavalitsuste ebaühtlast taset kinnitas ka Riigikantselei tellitud uuring „Kohalike omavalitsuste roll rohepöörde elluviimisel“. Uuringu koostajate soovitusi, kuidas rohepöörde eesmärke saavutada, suudavad ilmselt täielikult ellu viia vaid vähesed omavalitsused.

Appi tuleb rohevolinik

Eesti tegi hiljaaegu tugeva sammu rohepöördega edasiliikumisel: meil on nüüd kliimaminister. Selleks, et teekond oleks kindlamini toetatud ning Riigikantselei uuring ei jookseks tühja, oleks üks lahendus palgata omavalitsustesse rohevolinikke, kes aitaks valimistsüklist sõltumata tõsta kohalikku suutlikkust lahendada elukeskkonnaga seotud probleeme.

Rohevolinik ei oleks keskkonnaspetsialist. Rohevolinik oleks nõunik, kelle ülesandeks oleks koordineerida poliitiliste juhtide, erinevate osakondade ja ametnike koostööd, et vähendada teabe killustatust, topelttegevusi ja seeläbi kiirendada otsustamist. Kuna omavalitsuse juhtimise alusdokument on arengukava, siis selle põhjal peaks rohevolinik hindama seni tehtut ning andma sisendi uute säästva arengu elementide lisamiseks.

Kohalik omavalitsus määrab meie elukeskkonna standardid: ligipääsu koolidele, töökohtadele ja liikumisvõimalustele ning ka selle, milline on vaade koduaknast. Arvestades muutuvaid hoiakuid ja elustiile, vajab planeerimine ümbermõtestamist. Näiteks pole täna paljudes linnalähedastes uusasumites poodi ega kooli ning seega on ka auto omamine hädavajalik. Mõistes seniste valikute tulemusi, peaksid kohalikud ametnikud suutma neid ka projekteerijatele riigihanget tellides selgeks teha.

Rohevolinik võiks olla info jagaja, andes kohalikele ettevõtetele selgitusi rohepöörde muudatuste, vajaduste ja toetuste kohta.

Rohevoliniku ülesanne oleks mõista, millised on planeeringutega seotud väljakutsed ning aidata omavalitsusel juurutada säästlikke põhimõtteid, et saavutada paremini oma eesmärke. Õnneks toob ka äsja sõlmitud koalitsioonilepe välja tervikvaate olulisuse parema elukeskkonna loomisel nii maapiirkondades kui linnades – selleks luuakse maa- ja ruumiamet ehk MaRu.

Rohereform toob endaga kaasa vajaduse senisest enam elanikke ja ettevõtjaid teavitada ning nõustada. Selleks oleks oluline tagada koostöö kvaliteet. Ei saa leppida, et pidevad arusaamatused ja tülid ongi demokraatia normaalne osa. Selgusest oleks kasu ka kohalikele ettevõtetele. Rohevolinik võiks olla info jagaja, andes kohalikele ettevõtetele selgitusi rohepöörde muudatuste, vajaduste, toetuste ja teiste programmide kohta. Omavalitsused saaksid rohevolinike abil visandada selgeid samme, mis aitaksid ettevõtetel paremini ja õigeaegselt toime tulla keskkonnaalaste väljakutsetega.

Õpime omadelt ja naabritelt

Ajal, kus uue võimuliidu reformikava keskendub avaliku sektori tõhustamisele, on võimalus säästva arengu juht valida asutusesiseselt. Mõningatel juhtudel võib olla mõistlik jagada ühte rohevolinikku ka mitme väiksema omavalitsuse vahel. Omavalitsuste taseme ühtlustamine saaks toimuda aga rohevolinike koostöövõrgustiku kaudu (või RAKE uuringu järgi teadmusvõrgustiku).

Kuna teemasid on palju, siis saab rohevolinike energiat ja erialaseid teadmisi kasutada nutikalt läbi tööjaotusvõrgustiku, mille abil koguda eri valdkondade kogemused ühte juhendmaterjali, mis aitaks järele kõigi omavalitsuste kestlikku juhtimist. Selle lähtepunktina võiks iga volinik keskenduda edaspidi ühele fookusvaldkonnale, nagu jäätmekäitlus, liikuvus, ühistransport, rattateed või hoonete planeerimine. Fookusteemade valikuks tuleks korraldada kohalike teenuste hindamine, mis ütleks selgelt, mida tuleb parandada ja millele tähelepanu juhtida.

Uue võimuliidu leppest võib välja lugeda, et poliitiline toetus oleks rohevolinike ideele olemas.

Uue võimuliidu leppest võib välja lugeda, et poliitiline toetus oleks rohevolinike ideele olemas: ümber kujundada avaliku sektori tööjaotused, et saavutada rohereformiga kaasnevaid eesmärke ning motiveerida omavalitsusi leidma koostöös ühiseid investeerimisobjekte. Esmalt võikski toetusskeemide abil palgata omavalitsustesse rohevolinikud. Seejärel kavandada toetusskeeme koostöövõrgustiku tegevusteks, mis on suunatud näiteks kohaliku kultuurivaldkonna, loomemajanduse või keskkonnakaitse säästva arengu eesmärkide saavutamiseks.

Ka Soome omavalitsuste uuring näitas, et kestliku arengu juhtimine kohalikes omavalitsustes on tihti ühe juhi vastutusala, kuid on selge vajadus koordinaatori järele, kes aitaks lünki täita. Eestis on aga eeskujuks nii Tartu maakond kui linn, kus on valdkonnaülene juhtimine juba ellu viidud. Et kestlikkuse eesmärgid struktuurselt õige koha leiaksid, on vastutused jagatud abilinnapeade vahel ning personaliosakonna meeskonnatöö juhtimise spetsialistid vastutavad teenuste tervikliku juhtimise eest.

Ilma igasuguse kohustuseta on samasisulist ametikohta loomas Tartumaa Omavalitsuste Liit. Nimelt otsitakse kestliku arengu nõunikku, kes aitaks kujundada Tartumaa elu- ja ettevõtluskeskkonda kliimasõbralikumaks ning toetaks Tartumaa arengustrateegia 2040 ja Tartu maakonna energia- ja kliimakava eesmärkide saavutamist.

¹Tartu Ülikooli muutuste juhtimise magistrandid A. Mellik, C. Keermann, K. Randpõld, P. Kivisaar uurisid 2022. aasta kevadel, kuidas tõsta kohalike omavalitsuste võimekust rohepöörde elluviimisel ja lisada roheteemasid kohalikesse arengustrateegiatesse.