Teadustööst selgus, et mõned maailma kõige olulisemad mageveeallikad – näiteks Kaspia meri Euroopa ja Aasia vahel ning Titicaca järv Lõuna-Ameerikas – kaotasid igal aastal ligikaudu 22 gigatonni vett ja niimoodi pea kolm aastakümmet järjest.

Kui üldine arvamus teadlaste seas on, et muutuva kliima tõttu on maailma kuivad alad tulevikus veelgi kuivemad ning niisked alad veelgi niiskemad, siis konkreetse uuring leidis, et järved on kokku kuivanud isegi niisketes piirkondades. Üle maailma elab kuivavate järvede lähistel ligikaudu 2 miljardit inimest, keda see trend otseselt mõjutab.

Teadlased ja aktivistid on ammu rääkinud, et vajalik on globaalset soojenemist hoida alla 1,5°C vältimaks kliimakriisi kõige katastroofilisemaid tagajärgi. Praegu soojeneb maailm umbes 1,1°C jagu.

Californias asuv järv Elizabeth enda täies hiilguses (all) ja kokku kuivanuna (üleval).

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena