Kadri Haljas: psühholoog ei saa inimest 24/7 läbi elu vedada

Kadri Haljase missioon sai alguse juba põhikooli lõpus, kui ta mõistis, et soovib psühholoogiks saada. Täna aitab tema asutatud ettevõtte Triumf Health loodud mänguline mobiilirakendus kaasa laste vaimse vastupidavuse ehk säilenõtkuse tekkimisele ja inimkonna vaimse tervise üldisele parandamisele. Kadri räägib enda väljakutsete rikkast teekonnast rahvusvahelise eduni ka Impact Day festivalil, mis toimub 5.-6. oktoobril Tallinnas.

Miks on laste ja ka üldiselt inimkonna vaimne tervis täna nii suures ohus?

Me elame kriiside ajastul, kus üks kriis ajab teist taga. Lapsed ja noored muretsesid juba enne koroonapandeemiat ja Ukraina sõda planeedi tuleviku pärast. Tekib lootusetuse tunne ja see on väga suureks stressifaktoriks vaimse tervise häirete välja kujunemisel. Ka täiskasvanuid mõjutab ühiskonna kiire areng, katsu sa selles rattas hakkama saada. See, kuidas ühiskond liigub, mõjutab meid väga palju.

Kuidas lastel tekib säilenõtkus?

Me ei ela ideaalses maailmas, kus kõikide laste areng on toetatud. On palju elemente, mis võivad lapseeas raskusi tekitada. Osad nendest tulenevad näiteks keskkonnast, sh eakaaslaste käitumine, kiusamine, probleemid vanematega jne. Me ei sünni oskustega, et stressiga toime tulla. Peame neid õppima nagu ka muid asju oma elus. Meil kõigil on selleks eeldused olemas. Seda kõike kokku mõjutavad nii geenid kui ka keskkond.

Lisaks puuduvad sageli nende täiskasvanute jaoks, kes on täna lapsevanemad, vaimse tervise alased teadmised, sest valdkond oli alles hiljuti Eestis veel üsna tundmatu. Igaüks pidi põlveotsas välja mõtlema, kuidas hakkama saada. Kui me pole ise õppinud, kuidas oma vaimse tervise eest hoolitseda, siis on seda ka väga keeruline oma lastele edasi anda.

Öeldakse, et vanemate loodud vundament ja esimesed kolm aastat on lapse säilenõtkuse kujunemisel väga olulised.

Selles osas meeldib mulle väga, mida ajuteadlane Jaan Aru alati räägib, et peame pikka perspektiivi vaatama. Tibusid loetakse alles 30 aasta pärast. Kõige tähtsam on toetatud, avatud keskkond, kus lapsel on turvaline olla ja ta julgeb oma emotsioone näidata ning asju välja öelda. Kui sa tunned, et oled hoitud, siis oled sa kõigeks võimeline. Lapsevanematel on siin suur roll regulaarselt kohal olla ja küsida, kuidas lapsed end tunnevad? Erinevad emotsioonid on okei, pole ühtegi halba emotsiooni. Kui viha läheb üle agressiivsuseks, siis oleme probleemi ees, aga tunded kui sellised on kõik normaalsed.

Kas on olemas andmeid selle kohta, kuidas teie mänguline lähenemisviis on aidanud lastel säilenõtkust tõsta?

Seda, kuidas meie mäng on laste arengut toetanud, saame suures plaanis alles aastate pärast mõõta. Jälgime oma teadustöös ja uurimustes kolme komponenti: laste elukvaliteeti, nende vaimset tervist ja kaasatust ehk engagementi.

Mängu eesmärk on positiivsete käitumuslike muudatuste esilekutsumine ja säilenõtkuse edendamine, et lastel oleks parem olla, et nad saaksid endaga paremini hakkama. Ja seda positiivset mõju oleme me oma uuringutes ka näidanud. Täna me enam selliseid suuri kliinilisi uuringuid ei tee, vaid jälgime mõju mängusiseste andmete abil. Kui lapsed on 30 päeva rakendust kasutanud, siis uurime selle efektiivsust, atraktiivsust ja kasutusmugavust ning kõik saavad tagasisidet anda. Ja lapsed ütlevadki, et on õppinud end paremini tundma ja oskavad oma tunnetega paremini toime tulla.

Kuidas sa mängulisuseni jõudsid?

Olen tausta poolest lastepsühholoog. Kõik sai alguse sellest, et sain aru, et meil on spetsialistidest koguaeg puudus ning sellele oleks vaja lahendust. Hakkasin mõtlema, kas oleks võimalik seda teha läbi tehnoloogia ja jõuda rohkemate lasteni, et neil oleksid tööriistad, et enda vaimse tervisega tegeleda.

Kaasame kogu protsessi palju lapsi, sest nemad on eksperdid. Tuli välja, et mobiilimängud on nende jaoks turvaline, tuttav ja intuitiivne keskkond. Miks mitte panna sinna ka õpetlik komponent juurde? Lapsed saavad lõbusalt mängida ja samal ajal õpivad läbi mänguliste tegevuste.

Meie eesmärk on, et lapsed tegeleksid oma vaimse tervisega ning õpiksid tehnikaid, kuidas erinevates olukordades paremini toime tulla. Nad saavad mängu abil erinevad teraapiakoolkonnad läbi teha ja valida siis need, mis neile meeldivad.

Miks on psühholoogi juurde minemine ja vaimne tervis suuresti endiselt tabu?

Psühholoogi juurde jõutakse nii hilja, sest keegi ei taha abivajaja olla. Meil on Eestis suur alternatiivsete vaimse tervise ekspertide kogukond, kes pakuvad oma teenuseid ja kelle järjekorrad on pikad. Lisaks on erinevad spetsialistid, nt coachid, kelle juurde minnes inimene ei tunne, et on hull või hädas. Puuduvad stigmad, oledki lihtsalt edumeelne inimene.

Inimeste meelelaad on selline, et ei julgeta mingeid teemasid tunnistada ning seetõttu otsitakse lahendusi kohtadest, kus ei tunnegi, et tegemist on strateegilise teraapiaga. Eestis on lisaks veel ka see probleem, et psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtt on üsna kättesaamatu. Isegi, kui inimesed tahaksid minna, siis pole see sageli võimalik, sest poole aastaga, kui vastuvõtuaega ootad, võib juhtuda palju kurbi asju.

Miks see nii on?

Mitte kunagi ei saa olema piisavalt palju psühholooge ja psühhiaatreid. Isegi, kui koolitaksime neid kümneid või sadu kordi rohkem, ikka peab iga inimene ise oma vaimse tervise eest vastutuse võtma. Ükski spetsialist ei saa võtta inimest käe kõrvale ja 24/7 teda läbi elu vedada. Olemas peavad olema erineva tasemega teenused. Meie mäng on see kõige esimene, püramiidi kõige alumisel astmel olev, hästi lihtsasti kättesaadav teenus, mida saab omas tempos kasutada. Spetsialistid peaksid olema püramiidi kõige tipus, kuhu jõuavadki ainult väga keerulised juhtumid.

Meie ühiskonnas on vaimse tervise valdkond veel üsna uus ning väga ei teata, kuidas sellega tegeleda ning seepärast ootamegi kõik psühholoogi ukse taga. Inimeste peades peaks tekkima arusaam, et ahaa, meil ongi erinevad võimalused, kuhu oma muredega pöörduda. Seda selgust aga veel ei ole ning inimesed jõuavad sageli psühhiaatri juurde teemadega, millega oleks saanud juba varem tegeleda.

Oleme faasis, kus tahame kiireid lahendusi ja loodame, et saame olukorra ära häkkida. Ühel hetkel jõuame sinna, kus saame aru, et pigem tuleb tugev vundament luua, et me esimese tugeva tuulehoo peale ümber ei kukuks.

Kuidas on seotud jätkusuutlikkus ja vaimne tervis?

Kõik muutused algavad iseendast, aga sageli ei taha inimesed enda käitumises neid teha. Mõeldakse, et ah mis mina. Nii tekibki lootusetu olukord, kus me ei hooli ei iseendast ega ka end ümbritsevast. Kui me tunneme end hästi, siis oleme valmis panustama ka ühiskonda ja kogu ühisesse planeeti. Kuid, kui oleme tühjaks pigistatud nagu sidrunid, siis polegi ressurssi seda teha.

Milline on sinu tulevikunägemus vaimse tervise olukorrast?

Minu ideaalmaailmas on meil rohkem spetsialiste, digilahendusi ja kättesaadavaid metoodikaid. Sotsiaalmeedias tegelikult juba levib kasulikku infot, küll mitte väga tõenduspõhiseid metoodikaid, aga siiski erinevad tehnikaid ja viise, kuidas vaimse tervise eest hoolt kanda.

Tegelikult on vaimse tervise püramiid astmeline ja kõige madalamatel astmetel on erinevad viisid, kuidas enda vaimse heaoluga tegeleda. Tehnoloogia võimaldab sellel omakorda jõuda võimalikult paljudeni. Siis kaob ära ka inimressursi probleem.