„Kõik hakkavad varsti nälgima, sõdima ja surema.“ Mida teha, kui ühiskond sinu murest ei hooli?

Kliimamure kimbutab paljusid, kuigi sellele pööratakse vähe tähelepanu. Tegemist on reaalsest probleemist ajendatud reaktsiooniga, mille all kannatavad peamiselt noored.

Paljud tunnevad iga päev tõsist kurbust, hirmu ja leina nähtuse pärast, mis jätab teised ükskõikseks. Kliimamure väljendub tänavuse inimarengu aruande järgi „kurbuse, ärevuse, ängistuse, leina, viha, depressiooni, stressi ja muude emotsionaalsete seisunditena“, mille tingivad kliimamuutuse ilmingud. Kuidas tulla toime emotsioonidega, mille alget paljud naeruvääristavad või ei tunnusta, ja milliseid abinõusid on leitud?

Õiendame esmalt ära ühe olulise aspekti: väljend „kliimamure“. Aastaid on sellest räägitud kui kliima- või ökoärevusest, ent tänavune inimarengu aruanne toob esile, et see ei pruugi olla sobivaim termin: „Ärevus ei pruugi sisaldada seost tajutud ohu ja subjektiivse tunde vahel, vaid jätab võimaluse seda tõlgendada isikliku negatiivse emotsioonina, mis ei ole ilmtingimata seotud reaalse ohuga. Kliimaga seotu puhul ei ole aga tegemist mitte subjektiivse tunde ega vaimse tervise häirega, vaid „päriselu stressoriga“. Kliimaärevus ei anna piisavalt selgelt edasi, et emotsionaalse reaktsiooni taga on reaalne ja tõsine probleem.“