OTSE | Mis ootab Eestit ees rohepöörde käigus?
(48)Arenguseire Keskus ootab täna kõiki rohekonverentsile, kus arutletakse, kuidas tegutseda kõrge määramatuse tingimustes, mis rohepöördega seondub.
Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on suur väljakutse nii Eestis kui mujal maailmas. Rohepööret nähakse ebavõrdsuse suurendaja, hinnataseme kergitaja ning konkurentsivõime langetajana. Teisalt kiirendab rohepööre tehnoloogilist arengut ja toob globaalsel turul kaasa suuri majanduslikke võimalusi.
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov tõi välja, et kuigi roheinvesteeringute tegemist soodustab see, kui suure keskkonnajäljega valikud muudetakse regulatsioonide ja maksudega kallimaks, tuleb samal ajal mõelda ka elukallidusele. „Roheinvesteeringuteks soodsa keskkonna loomisel tuleb silmas pidada mõlemat poolt – mitte ainult suurema keskkonnajäljega valikuid kallimaks muutes, vaid mõeldes ka sellele, kuidas muuta kestlikud valikud odavamaks. Selleks tavapäraselt pakutavad toetused nagu näiteks elektriauto ostutoetus, renoveerimis- ja küttesüsteemi vahetamise toetus aitavad eelkõige jõukamat elanikkonda, kes suudab tulla toime omafinantseeringu ja taotlusprotsessi keerukusega,“ ütles Danilov.
Roheinvesteeringuteks soodsa keskkonna loomisel tuleb silmas pidada, kuidas muuta kestlikud valikud odavamaks.
Konverentsi avaesineja on Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor ning Sussexi Ülikooli siirdeuuringute teadur Laur Kanger, kes tutvustab Sussexi Ülikoolis loodud rohepöörde stsenaariumeid ning nende näitel selgitab, millist transpordi- ja energiatulevikku Eesti eksperdid eelistavad. TalTechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu räägib rohetehnoloogiate trendidest ja määramatustest. Civitta ekspert ja vanemanalüütik Kaupo Koppel võtab kokku, mida erinevad rohetehnoloogilised arengud Eestile tähendaksid ning vestlusringis arutatakse, kuidas saaksime olla valmis erinevateks tehnoloogia arengu stsenaariumideks.
Rohepöörde ruumimõjust ja dilemmadest kõneleb Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna poliitika ja analüüsi valdkonna juht ning Aalto Ülikooli doktorant Kristi Grišakov. Cambridge’i Ülikooli kliimapoliitika uurimisgrupi juht ja õppejõud dr Annela Anger-Kraavi ettekanne keskendubrohelise ülemineku ühiskondlikele eeldustele. Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane ja ekspert Märt Masso tutvustavad rohepöörde majandusliku mõju stsenaariumeid suuremahuliste roheinvesteeringute näitel. Päeva lõpetab vestlusring, kus arutatakse, kuidas kõrge määramatuse tingimustes targalt tegutseda.
