Kai Realo: peatselt ei püüta ookeanist mitte kalu vaid plasti

Kai Realo on Eesti üks hinnatumaid tippjuhte, kes on olnud mitmete ettevõtete ja organisatsioonide eesotsas. Täna veab ta ühiskonna üllast üleminekut ringmajandusele, juhtides keskkonna- ja ringmajandusettevõtet Ragn-Sells Eesti. Tallinnas, 5.-6. oktoobril toimuval Impact Day festivalil räägib Kai sellest, kuidas tavakodanik saaks jäätmete parema taaskäitlemise läbi planeedi päästmisele omapoolse panuse anda.

Jätkusuutlikkuse teema jõudis püsivamalt Kai Realo teadvusse ca kümmekond aastat tagasi, kui ta mootorikütuste jaemüüja Circle K juhina töötas ning liikvel oli veel müüt, et varsti-varsti saab nafta otsa. „Alguses oli see huvitav teooria. Turule ilmusid ka esimesed tooted, mis tekitasid omakorda järgmise dilemma - isegi, kui lahendame ära kütuse probleemi, siis food for fuel ehk toiduainetest kütuse tegemine (viljast bioetanooli ja palmiõlist diisli tegemine) rikub elurikkust ning ohustab mingites riikides nii loodust kui ka inimeste toimetulekut,“ räägib Realo ning selgitab: „Esimesed jätkusuutlikkuse teemad olid väga vastuolulised. Keeruline oli seda õiget tasakaalu erinevaid aspekte arvesse võttes leida. Võis juhtuda, et hakkad küll probleemi ühest otsast lahendama, aga võid seda tehes kahju teha.“

Miks on inimestel raske kestlikke harjumusi hoida?

Arvan, et põhjus on nii psühholoogiline kui ka kasvatuslik. Harjumuste hoidmine on statistiliselt kõige keerulisem n-ö taasiseseisvunud riikides. Ka meil Eestis on (peale Nõukogude Liidu lagunemist - toim) tekkinud keskklass veel üürikest aega olnud. Inimesed tunnevad, et elu on joovastavalt tore ja kõike, mida kunagi ei saanud, saab nüüd ohtralt tarbida. Piltlikult oleme just tordilt küünlad ära puhunud, aga peol keegi ütleb, et andke see tort nüüd siia, ma teen sellega hoopis midagi muud. Eesti elujärg on viimastel aastatel jõudnud tasemeni, kus võime küll nuriseda, aga vaadates vanades kapitalistlikes riikides ringi, siis elab meie riigis ka vaene inimene turvalisemalt kui näiteks Inglismaal. Väga vaene inimene Londonis on ikka palju õudsem olla kui Eestis.

Teisalt, keegi peab olema n-ö harjumuste eestvedaja. Riigil on ühiskonna või üldise arvamuse kujundamisel suur roll, kuid meil ei ükski partei seda enda kanda võtnud. Teistes riikides on hoiakute muutused ellu kutsunud ikka roheliste partei vms. Eestis pole see ühel või teisel põhjusel, milleks mul vastust ei ole, kahjuks õnnestunud.

Kui kõik eeskujulikult näiteks prügi sorteeriksid, kas see aitaks planeeti päästa?

Siin on kaks poolt - tootjad peavad samuti kaasa aitama, sorteerimisest üksinda ei piisa. Peaksime tootjaid survestama, et nad lähtuksid oma toodete disainimisel ja pakendamisel kestlikkust maailmavaatest. Tootjad peavad lõpetama näiteks ülepakendamise. Paljud pakendid on täna tehtud komposiitmaterjalist, mis on mitmete materjalide segu ja paraku võimatu taaskasutusse suunata.

Täna on Euroopa Liidus ettevalmistamisel direktiiv, mille nimi on Critical Raw Materials ehk kriitilised toorained. Paljusid neist toorainetest saab täna Euroopas juba jäätmetest. RagnSellsil on ka projekte, kus erinevaid keemilisi aineid saab jäätmetest, aga vaid siis, kui tegemist on ühetüübilise jäätmega. Klassikalise segaolmejäätme probleem on, et seda ei saa isegi põletamisele saata, mis oleks veel tolereeritav, sest nii saab sooja vett ja sooja toa.

Millised riigid on kõige eesrindlikumad oma jäätmemajanduse korraldamisel?

Skandinaaviariigid on üsna ettevaatavad. Nad on palju mõelnud, kuidas jäätmete sorteerimist inimeste ellu mahutada nii, et sellest ei tekiks kodudesse prügikastide ummistust. Põhjamaad on pannud kõikidesse projektidesse sisse klausli, et hooned ja majad peavad sisaldama maa-aluseid mahuteid või eraldi ruume, kus jäätmekäitlusega tegeleda.

Mõneti üllatuslikult torkas mulle oma loodussõbralikkusega silma Costa Rica. Ma lausa jahmusin, kui nägin, kuidas nad jäätmete ärahoidmisele lähenevad ja ka turistid sorteerima panemad. Prügikasti küljes ripub seal näiteks nipukatega pudel, mis näitab, kuhu see panna tuleb. Mitte üheski rahvuspargis ei olnud prinditud mitte ühtegi materjali, vaid oli suur reklaamtahvel, kus oli kirjas, et tee siin mobiiliga pilti ja kaart ongi olemas. Lisaks on seal kõikjal wifi. Sealsete inimeste kestlikkus tuleb suurest armastusest oma maa ja looduse vastu. Huvitaval kombel lõpeb eestlase keskkonnalembus ära peale metsade osas arvamuse avaldamist.

Milline on prügisorteerimise tulevik?

Võtmesõnaks on materjali kvaliteet. See peab olema ringlusse minnes mingi maani ühetüübiline ja teatud puhtusastmega. Lödi materjali kasutatakse pigem keemiliste ühendite tootmiseks. Hetkel on endiselt kõige tõhusam viis kvaliteetsed materjalid kätte saada see, kui kodus sorteerides kogutakse eraldi biojäätmed, olme, pakend ja paber.

Innovatsioon saab olema pigem sellesuunaline, kuidas kodudesse selle jaoks ruumi teha. Kuidas seda inimeste jaoks võimalikult mugavaks teha. See saaks olla osa näiteks esikust või abiruumist, või midagi sellist, mis käib köögi juurde. Aga tegemist peab olema standardlahendusega, et sorteerimine oleks ülimugav ka kitsamates oludes.

Teine küsimus on selles, kuidas sorteeritud jäätmed kogumiskeskustesse jõuavad. Meil on vaja mitmekambrilisi suure kastiga autosid, kus pressitakse 3-4 erinevat jäätmeliiki kokku, sest õhu vedamine ei ole väga kasumlik. Täna on need pressid aga suured energiaröövlid. Olemasolevad akud on nii kehvad, et peale ühte pressimist on aku tühi.

Mis saab neist üüratutest ookeanides olevatest prügisaartest?

Mind paneb alati siiralt imestama, et seda prügi pole suudetud ikka veel kokku koguda. See pole küll lihtne ega odav, kuid tänaste meetmete juures peaks seda siiski püüdma teha.

Kindlasti saab sealset plasti tänaste tehnoloogiatega sorteerida ja pürolüüsi metoodikaga kasvõi õliks ja keemiaks muuta. Kui nüüd fantaseerida, siis äkki mõne aasta pärast keegi mõistab, et tegemist on suure varandusega. Ja siis ei püüta mitte kalu vaid plasti, et keemilisi komponente teha.

Ookeaniplastist tehakse ju mitmeid tooteid. Minu tütar kannab näiteks ainult Adidas Parley tossusid, sest need on tehtud mereplastist ja neil on hea lugu.

Kummaline, et lahendused justkui oleksid olemas..

Tehnoloogia areng on küll kiire, kuid paratamatult võtab see aega, enne kui massidesse jõuab. Oskame täna keerulistest jäätmetest kasuliku välja võtta. Näiteks reoveemuda kasutamine, mida vanasti pandi sõnniku asemel põldudele, on täna juba riskantne. See on täis mikroplaste, antibiootikume, narkootilisi aineid jm. Seda ei tohiks kindlasti panna põllule, kus kasvatatakse inimestele toitu. Uue tehnoloogiaga saab selle esmalt ära kuivatada, siis põletada ning seejärel mineraalid välja võtta.

MIlline on meie planeedi tulevik?

Meie siin Eestis hakkame nägema rohkem ekstreemseid ilmaolusid, et kord on hästi külm, siis jälle hästi soe. Maailmas saab aga olema paiku, kus elamine ei ole enam võimalik, sest seal pole vett või puhast vett või on liiga kuum. Hakkame nägema üha rohkem kliimapagulasi ja see hakkab kainestama ka neid riike, kes ei ole keskkonnateemale täna veel pühendunud, sest Euroopa ei ole võimeline kõiki pagulasi vastu võtma.

Eestlased võiksid mõelda nii, et kui ma ei tee seda looduse pärast, siis seetõttu, et ka tulevikus oleks meil olemas Eesti, kus elada. Et meie riigi elanikkond ei oleks ühel hetkel 4-5 korda suurem, sest siin on veel rohi roheline ja taevas sinine.

Üle tuleks saada suhtumisest, et oh, mida kõike me peame tegema. Tihti need ohkajad ei tee üldse midagi. Tuleb alustada väikestest asjadest. Näiteks on sorteerimisel väga suur mõju. Elu ei pea ära keelama, alustada tuleb väikestest asjadest, mis tükki küljest ära ei võta. See lükkab edasi keerulisemaid otsuseid, mis ühel hetkel ka meie ees seisavad.

***

Impact Day 2023 aitavad ellu viia:

KAASKORRALDAJAD: Delfi Meedia, SEB Eesti, Elisa Eesti, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Siseministeerium, Fairtrade, Miltton, Reach for Change, Lindström, Sustinere, DPD Eesti, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Stories For Impact, Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustik

RAHASTAJAD: Tallinna linn, Tallinn - Euroopa roheline pealinn 2023, Briti Nõukogu, ESTDEV - Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, USA saatkond Eestis, Startup Estonia, EASi ja KredExi ühendasutus, Euroopa Regionaalarengu Fond, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Siseministeerium