Uuring: enamik eurooplasi leiab, et rohepööre peaks toimuma kiiremini

Eestlased on uuringu kohaselt siiski keskmisest eurooplasest skeptilisemad.

Täna avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt usub 93 protsenti eurooplasi, et kliimamuutused on maailmas tõsine probleem ning 58 protsendi eurooplaste arvates tuleks rohemajandusele üleminekut kiirendada, sest energiahinnad kõiguvad ja Venemaa sissetung Ukrainasse tekitab muret gaasitarnete pärast.

Eestlastest peab kliimamuutusi tõsiseks probleemiks 76 protsenti inimestest, ent rohemajandusele üleminekut tuleks kiirendada vaid 30 protsendi arvates.

73 protsenti eurooplastest on nõus, et kliimamuutustest tingitud kahjudega seotud kulud on palju suuremad kui rohepöördeks vajalikud investeeringud.

Majanduse vaatevinklist on 73 protsenti eurooplastest ja 52 protsenti eestlastest nõus, et kliimamuutustest tingitud kahjudega seotud kulud on palju suuremad kui rohepöördeks vajalikud investeeringud. Kolm neljandikku ehk 75 protsenti eurooplastest ja 51 protsenti eestlastest on nõus, et kliimameetmete abil saab edendada innovatsiooni.

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans ütles, et Euroopa kodanikud mõistavad kliimamuutuste ohtu ning toetavad jätkuvalt Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste, ettevõtjate ja üksikisikute kliimameetmeid. „Nad tunnistavad kliima- ja elurikkuse kriisist tulenevaid pikaajalisi riske, aga ka võimalust ehitada üles helgem, tervislikum ja turvalisem tulevik, kui tegutseme rohepöörde nimel nüüd kohe. Uuringu tulemused näitavad üheselt, et rahva toetus Euroopa rohelise kokkuleppe edendamiseks on jätkuvalt suur. Nüüd peavad poliitikud ja otsusetegijad rahva tahte ellu viima,“ ütles ta.

Heitmeid peab vähendama

Pea üheksa Euroopa Liidu kodanikku kümnest ehk 88 protsenti leidis, et kui ühendus soovib saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsust, tuleks kasvuhoonegaaside heidet vähendada miinimumini ja muu heite puhul kasutada kompenseerimist. Eestlaste puhul oli see protsent 71.

Euroopa Liidus usub kümnest vastajast seitse, et fossiilkütuse impordi vähendamine võib suurendada energiajulgeolekut ja olla ELi majandusele kasulik.

Samuti leiab 87 protsenti eurooplastest ja 72 protsenti eestlastest, et on oluline, et Euroopa Liit seaks taastuvenergia kasutamise suurendamiseks ambitsioonikad eesmärgid, ning peaaegu sama palju inimesi peab oluliseks seda, et euroopa liit võtaks meetmeid energiatõhususe parandamiseks, näiteks julgustades inimesi oma kodu soojustama, päikesepaneele paigaldama või elektriautosid ostma. Euroopa Liidus usub kümnest vastajast seitse, et fossiilkütuse impordi vähendamine võib suurendada energiajulgeolekut ja olla ELi majandusele kasulik.

Enamik ELi kodanikke võtab juba ise kliima kaitseks meetmeid ning teeb teadlikult kestlikke valikuid iga päev. Vastates küsimusele, kes vastutab kliimamuutuste vastu võitlemise eest, rõhutasid kodanikud, et lisaks igaühe enda tegevusele on vaja reforme, mida peaksid tegema riikide valitsused, Euroopa Liit ning ettevõtjad ja tööstus).

Euroopa kodanikud märkavad kliimamuutustega kaasnevaid ohte ka oma igapäevaelus. Keskmiselt tunneb rohkem kui kolmandik eurooplastest, et keskkonna ja kliimaga seotud riskid ja ohud puudutavad teda ennast, kusjuures seitsmes liikmesriigis, peamiselt Lõuna-Euroopas, aga ka Poolas ja Ungaris tunneb nii üle poole elanikest. 84 protsenti eurooplastest ja 60 protsenti eestlastest nõustub, et kliimamuutuste ja keskkonnaküsimustega tegelemine peaks olema rahvatervise parandamise prioriteet, samas kui 63 protsenti küsitletutest nõustub, et kliimamuutuste mõjuga kohanemine võib anda ELi kodanikele positiivseid tulemusi.