Meriti maailmamuutmise geen pärineb kodust. „Kui ma lapsena soovisin näiteks loomaaeda või tsirkusesse minna, selgitas isa mulle, et loomad tahavad elada vabaduses, looduses, mitte puuris või tsirkuse areenil, et inimestele meelelahutust pakkuda. See ei ole loomulik. Ilmselt sellistest vestlustest õppisin ma, milline inimese suhe loodusega tegelikult peaks olema,“ räägib Merit.

Mida saavad ettevõtjad täna teha, et planeeti päästa aidata?

Esiteks peaks iga ettevõte selgitama välja, mis on nende mõju keskkonnale – kliimale, liigirikkusele, ökosüsteemidele. Kõik, mis me teeme, mõjutab loodust ja keskkonda meie ümber, kuid paljud ettevõtted seda ei mõõda ega arvesta oma toodetes ja teenustes.

Teiseks peavad hakkama ettevõtted loodushoidu tagasi panustama. Pool maailma majandusest sõltub otseselt loodusressurssidest. Selleks, et need kestaksid ja taastuksid, tuleb aktiivselt loodushoidu panustada.

Mida saab üksikisik teha, et oma panus anda?

Kõige olulisem on üksikisikutel mõista oma võimu kogu majanduse jätkusuutlikumaks muutmisel. Mida vähem tarbitakse suure ökoloogilise jalajäljega tooteid ja teenuseid, seda vähem ettevõtted neid turule toovad. Mida rohkem eelistavad tarbijad jätkusuutlikke lahendusi, seda suurem on ettevõtete huvi selliseid lahendusi luua.

Kliimamuutused, loodushoid ja keskkonnakaitse on teemad, mis kõnetavad eelkõige just üksikisikuid, sest vastasel juhul mõjutavad tagajärjed meid inimestena. Sellepärast tõime Single.Earthiga esimesena turule just üksikisikutele mõeldud lahenduse, kuidas finantseerida loodushoidu otse maaomanikele ning saada selle eest vastu virtuaalne token.

Miks on inimestel nii keeruline jätkusuutlikke otsuseid teha ja harjumusi luua ning hoida?

Ahvatlusi on palju. Me elame väga tugevas tarbimiskultuuris, inimestel on pidev vajadus millegi uue järele. Ettevõtted tahavad rohkem ja rohkem müüa ning mõjutavad inimesi turunduse ja reklaami kaudu tarbima.

Kui suur Single.Earthi kogukond tänaseks on?

Meie kogukonnas on sadu maaomanikke ja üksikisikuid, ka esimesed ettevõtted on liitunud ning meie kogukond kasvab iga päevaga.

Mis on selle mõju? Kas seda on võimalik kuidagi mõõta?

Kõige lihtsam on meie kogukonna mõju mõõta hektarites. Praegu on meie platvormil ligi 500 tuhat hektarit meie kaitstavat liigirikast metsa – sh nii vihmametsi Brasiilias kui ka vanu metsi Eestis ja mujal Põhja-Euroopas.

Kui hästi on MERIT tokenid vastu võetud? Kus ja kuidas neid enim kasutatakse?

Inimestel tekkis kohe huvi MERIT tokenite vastu, sest üksikisikutel pole siiani olnud väga palju võimalusi, kuidas liigirikkuse säilimisse või kliimaeesmärkidesse panustada. Ettevõtete huvi on hoogu kogumas saabuvate ESG regulatsioonide tõttu, mis tähendab jätkusuutlikku ja vastutustundlikku lähenemist äri majandamisele, lähtudes keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise aspektidest. CSRD ehk ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandluse direktiiv hakkab kehtima Euroopa Liidus 2024. aastal, mis teeb ettevõtete mõju keskkonnale mõõdetavamaks ja läbipaistvamaks.

Milline on meie planeedi tulevik 50 aasta pärast?

See sõltub täielikult meie praegustest otsustest. Kui me jätkame praegusel kursil, on tulevik väga tume. Kõige mustemate stsenaariumite puhul võitlevad inimesed üle maailma ellujäämise nimel. Kui me muudame radikaalselt kurssi kohe, suudame end halvimast päästa ning 50 aasta pärast elada tasakaalus loodusega, nii et me ei tarbi rohkem, kui meie planeedi ökosüsteemi vastu peab.