Täna alustas tööd teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnev kliimanõukogu

Nõukogu asub kliimaseaduse ettevalmistamistel nõustama valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi. Kliimanõukogu juhiks saab Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus.

„Kliimanõukogu koondab asjatundjaid, kes teadmiste, tausta ja kogemusega aitavad Eestil vastata küsimusele, kuidas väiksem keskkonnajalajälg saab meie konkurentsieeliseks,“ lausus nõukogu avakohtumisel kliimaminister Kristen Michal. Ta rääkis, et hea kliimaseaduse sünniks on vaja ausat ja avatud debatti, tarku küsimusi, nutikaid vastuseid ja siis järjekindlust sisee kõik ka ellu viia.

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets rõhutas kliimanõukogu olulisust kogu rohereformi elluviimisel. „Oleme kutsunud kliimanõukogus osalema väga kõrge kompetentsidega Eesti eksperdid. Me ei oota nendelt inimestelt vaid suletud uste taga taustaarutelu, vaid nii valitsusele, riigikogule kui ka vajadusel teistele soovijatele nõu andmist, suuniste jagamist ning julgeid ettepanekuid, kuidas jõuda toimiva ja mõjusa kliimaseaduseni,“ märkis kantsler.

Nõukogul on 17 liiget

Esimesel kliimanõukogu kogunemisel valisid liikmed nõukogule juhi, kes hakkab edasist tööd koordineerima olles ka vahelüli liikmete ja ministeeriumi, valitsuse, huvirühmade vahel. Selge toetuse sai Tõnis Arjus, kes on olnud viimased 11 aastat Tartu linnaarhitekt ning jätkusuutliku ja kaasaegse ruumiloome eestvedaja. Samuti on Arjus olnud aktiivne liige Riigikantselei juures tegutsenud ekspertrühmas. Asejuhiks valiti ministeeriumi teadusnõunik Aveliina Helm.

Kliimaseadus puudutab ja hõlmab otseselt väga paljusid valdkondi, nagu energeetikat, transporti, majandust, elurikkust ja ringmajandust. Põhifookustest ning suurima mõjuga valdkondadest lähtudes on valitud ka kliimanõukogu koosseis. Nõukokku kuuluvad Timo Palo, Aveliina Helm, Kerli Kant-Hvass, Gunnar Okk, Marek Rannala, Tõnis Arjus, Ants-Hannes Viira, Veiko Uri, Sten Tamkivi, Rainer Sternfeld, Erik Puura, Grete Arro, Jaak Vilo, Kai Realo, Väino Kaldoja, Maia-Liisa Anton ja Kaspar Oja.

Kliimaministeerium hakkas kliimaseaduse väljatöötamiseks valmistuma selle aasta juulist. Eesmärk on eelnõu koostamise ettepaneku esimene avalik konsultatsioon korraldada tänavu sügisel ja saada seadus küpseks järgmise aasta suve alguseks. Kliimaseaduse väljatöötamise avaüritus toimub septembri teises pooles.