Lindström Baltikumi asepresident: keskkonda kahjustavad tekstiilijäätmed ei ole paratamatus
Pole saladus, et tekstiilisektori keskkonnamõju on suur. Rääkides ainuüksi kasutatud rõivastest, leiab tervelt 90% neist oma lõpu põletusahjus või prügimäel. Tekstiilirendiettevõtte Lindström Baltikumi asepresidendi Kadrian Jaagundi sõnul ei ole aga keskkonda kahjustavad tekstiilijäätmed sugugi paratamatus ning puhtama planeedi nimel saavad eeskuju näidata kõik tekstiile kasutavad ettevõtted. Lindström on seejuures ka Baltikumi suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day 2023 kaaskorraldaja.
Euroopa Liidu tekstiilistrateegia seab aastaks 2030 ambitsioonikad eesmärgid. Esiteks peaks olema viidud miinimumini tekstiiltoodete põletamine ja prügilasse ladestamine, teiseks peaks turule jõudvad tekstiilid olema pika kasutusajaga ja ringlusse võetavad ning kolmandaks peaks hüppeliselt laienema korduvkasutus- ja parandusteenuste pakkumine. Täna on tekstiilide tõhusad taaskasutus- ja ümbertöötlusvõimalused aga nii Eestis kui kogu Euroopas napid.
Kadrian Jaagundi sõnul on vaja läbida üsna pikk arengutee, et luua terviklik keskkonnajälge vähendav tekstiili ökosüsteem, kus niidist saab kangas ja kangast jälle niit või muu algmaterjal uuele tootele.
„Ühiskonna tasandil süsteemse lahenduseni jõudmine eeldab paljude osapoolte kaastööd, mida veab eest avalik sektor ning mida toetab seadusandlus ja ühine koostööplatvorm. Aga mulle meeldib mõelda, et maailma päästmine algab alati iseendast ning juba täna saavad organisatsioonid tekstiilikasutuse keskkonnajalajälje vähendamise nimel ohjad enda kätte haarata. Oleme Lindströmis selle nimel palju pingutanud ning iga tekstiilitooteid kasutav organisatsioon saab tegelikult anda oma panuse,“ räägib Jaagund.
Kiireim lahendus ettevõtetele: tekstiilide rent
Kiireimaks ja lihtsaimaks lahenduseks ettevõtete tekstiilikasutusjalajälje vähendamisel nimetab Kadrian Jaagund tekstiilitoodete ostu asemel nende rentimist. „Rentides ei pea organisatsioon muretsema, mis saab tekstiilist siis, kui nende vajadused muutuvad. Näiteks kui üht suurusnumbrit töörõivast kandvad töötajad asenduvad pikemate või lühematega, kui muutuvad logo või muud nõuded rõivastele. Või kui ettevõte kolib uude asukohta, kus on vaja hoopis teistsuguseid porivaipu või muid tekstiile,“ toob Jaagund näiteid.
Kui ettevõte on otsustanud tööriided, vaibad ja muud tekstiilid endale osta, tekib sellistel juhtudel enamasti suur ressursiraiskamine – vaja mõelda, kuidas vabaneda kasutuks jäänud esemetest, osta uued tooted, kulutades lahenduste leidmiseks nii aega kui raha.
Lindström toodab töörõivad vaid siis, kui selleks tekib vajadus. „Nii ei tooda me uut tekstiili igaks juhuks lattu. Vajaduspõhise tootmise kiireks teostuseks on võtmetähtsusega tootedisain, mis võimaldab kiirelt kliendi vajadusele reageerida. Disainil ja materjalivalikul on täita ka teine oluline põhimõte – tööriie peab olema vastupidav ja seda peab saama taaskasutada,“ lisab Kadrian Jaagund.
Vähetähtis pole ka tekstiilide eluea pikendamine, milleks tuleb kasutada õigeid hooldusvahendeid ning tekstiile ka parandada. Siit tuleb välja tootedisaini olulisuse kolmas element: kui osa tekstiilist on terve ja lootusetult rebenenud on vaid näiteks varrukas, vahetatakse välja ainult varrukas, mitte terve jope. „Kuna meie hooldada on väga suur hulk tekstiile, siis väldime tööstusliku riidehoolduse läbimõeldud protsessidega tekstiilijäätmete teket ning hoiame kokku väga palju vett, energiat ja teisi ressursse. Kui tekstiile hooldaks iga organisatsioon eraldi või hoopis töötajad ise oma kodus, kuluks neid ressursse kordades rohkem,“ selgitab Jaagund.
Tema sõnul on riiete tõhusal haldamisel olulise efekti andnud nende digitaliseerimine. „Kiibilt infot lugedes saame kätte kogu tekstiili loo – näha on tekstiili koostis, selle liikumine pessu või tagasi kliendi juurde, kandmine, pesemine ning parandamine. See aitab ka klientidel vähendada töörõivaste haldamisele kuluvat aega. Samuti saab digiandmete alusel analüüsida, kui palju riideid erinevates töörollides tegelikult vaja on. Ikka selleks, et oleks tagatud riiete funktsioon – sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast kas kaitsta töötajat või kaitsta toodet, millega töötaja kokku puutub,“ toob Kadrian Jaagund välja digiarengutest sündiva kokkuhoiu.
Kui aga ettevõte eelistab rendile siiski tekstiili ostu, soovitab Lindströmi juht hoolikalt valida materjal ja disain, mis hetkemoe asemel keskendub vastupidavusele ja võimaldab taaskasutust. Tähtis on ka õigete vahenditega ja tõhus hooldus, mis pikendab toote eluiga.
Juhul, kui ettevõte tekstiile enam ei vaja, soovitab Jaagund leida neile korduskasutaja või hoopis võimaluse tekstiili ümbertöötlemiseks või uue toorainena kasutuselevõtmiseks. „Tuleb tunnistada, et ettevõtete jaoks mugavaid võimalusi ses osas eriti ei ole – mõned on ise kasutatud tekstiilist puhastuslappe või kotte tootnud, mõned pöördunud ümbertöötlemisega tegelevate MTÜ-de või teise ringi riideid müüvate kaupluste poole,“ räägib Jaagund.
Taaskasutus või ümbertöötlus tuleb ette näha juba tekstiili tootes
Iga tööriie või vaip ei sobi taaskasutuseks ja ümbertöötluseks. Selleks on oluline teada tekstiilieseme koostist. Lindströmis aitab ka selles küsimuses välja digitaliseerimine – tekstiili andmed ja ajalugu käivad sellega algusest peale kaasas. „Teame juba tekstiilide valmistamisel, mis neist elukaare lõppedes saab,“ ütleb Kadrian Jaagund. „Ringmajandus ei saagi toimida nii, et hakkame lahendusi otsima alles siis, kui tekstiilist on saamas jääde. Seda, et ese saaks pärast kasutuse lõppu uue elu, peab silmas pidama juba seda tootes,“ lisab ta.
Lindström on leidnud töörõivaste keskkonnajalajälje vähendamiseks lahenduse koostöös Soome tekstiilitöötlusettevõttega Rester. Eestis ringluses olevad ligi 330 000 erinevat riideeset töödeldakse „teenistusaja“ lõppedes Resteris uuteks kiududeks. Neist valmistatakse näiteks akustilisi paneele, autodes kasutatavat vooderdust või soojustusmaterjale. Suurematest kiududest toodetakse uut niiti ja kangaid.
Tööriietest keerulisemaks on osutunud uue elu võimaluse leidmine porivaipadele, kus ringmajandusele seab tõkkeid kummimaterjali ja tekstiili sulam. „Oleme suhtluses olnud mitmete teadusasutustega, töö käib ja lahendus on lähemal kui kunagi varem,“ on Jaagund optimistlik. „Meie siht on, et aastaks 2025 suuname ringlusse 100% meie juures eluea lõpetanud tekstiilidest ning 2035 on kogu meie globaalsete tegevuste süsinikujalajälg null. Meilt tekstiile rentivad ettevõtted saavad olla kindlad, et Lindströmi teenust kasutades väheneb ka nende keskkonnajalajälg,“ ütleb ta.
