Kevadel põlenud Suur-Sõjamäe jäätmejaam peab üheks aastaks tegevuse lõpetama

Keskkonnaamet on peatanud jäätmejaama loa, mille alusel ohtlikke aineid käideldi.

Sel kevadel, 23. mai õhtul läks Tallinnas Lasnamäel põlema aktsiaselts Epler & Lorenzile kuuluv ohtlike jäätmete kogumiskeskus. Ettevõte tegutses keskkonnaameti väljastatud keskkonnakompleksloa alusel, mis lubas neil jäätmeid käidelda. Augusti alguses kirjutas Eesti Päevaleht, et keskkonnaamet kaalub loa peatamist. 22. augustil otsustaski amet peatada ettevõtte kompleksloa üheks aastaks.

Miks luba peatati?

Keskkonnaamet kirjeldab otsuses, et jäätmekäitlustegevuseks vajalikud hooned ja seadmed hävisid tulekahjus või lammutati, mistõttu ei ole ameti hinnangul ettevõttel võimalik jäätmekäitlusega jätkata. Samuti leidis keskkonnaamet, et kuna jaamas puuduvad jäätmekäitluseks vajalikud hooned, katusealused, seadmed ja pinnakate, siis ei ole ettevõttel võimalik rakendada ettevaatusmeetmeid ja tagada keskkonnaohu vältimine.

Lisaks on Eesti Päevaleht varem kirjutanud, et keskkonnaameti hinnangul hoiustas ettevõte jäätmejaamas lubatud 3000 kuupmeetri põlevmaterjali asemel 4800 tonni ohtlikke jäätmeid. Sellest järeldas amet, et ettevõtte ei ole täitnud oma kohustust rakendada vajalikke meetmeid keskkonnaohu vältimiseks.

Epler & Lorenzil on võimalik keskkonnaameti otsus vaidlustada, ent ettevõtte keskkonnajuhi Helen Sõmeriku sõnul ei ole neil plaanis seda teha.

Jäätmejaam tuleb taastada

Kompleksloa kehtivuse peatamise eesmärk on katkestada keskkonda ohustav tegevus, jättes samal ajal võimaluse tegevuse jätkamiseks siis, kui see on suudetud muuta keskkonnale ohutumaks, selgitas keskkonnaamet. Seetõttu on amet välja toonud rea tingimusi, mille täitmisel on Epler & Lorenzil võimalik taas jäätmejaam avada.

„Tingimusteks on näiteks, et käitluskohas on vedelikukindel pinnakate, toimiv ja töökorras sademeveetaristu ning hooned ja rajatised, mis olid seal enne põlengut, on taastatud,“ kirjeldas keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius.

Ta selgitas, et kauemaks kui üks aasta pole keskkonnaametil seaduse järgi võimalik loa kehtivust peatada. See aga ei tähenda, et luba jääb ilmtingimata üheks aastaks kehtetuks, vaid kui ettevõte tõendab kõikide tingimuste täitmist, võib amet selle ka juba varem kehtivaks tunnistada, selgitas Kosenkranius. Lihtsamalt öeldes: kui Epler & Lorenz on jäätmejaama taastanud nii, et see vastab jälle nõuetele, kuulutab amet kompleksloa jälle kehtivaks.

Ent kui kõik esitatud tingimused jäävad Epler & Lorenzi poolt täitmata, on keskkonnaametil aasta möödumisel õigus kompleksluba kehtetuks tunnistada.

Ettevõte tegutseb, et põlenguobjekt kiirelt korrastada ja taastada oluline taristu.

Erik Kosenkranius

Kosenkraniuse sõnul on ametil ettevõtte esindajatega tihe koostöö. „Ettevõte tegutseb, et põlenguobjekt kiirelt korrastada ja taastada oluline taristu. Samuti tegeleb ettevõte aktiivselt reostuse likvideerimisega,“ rääkis ta. Lisaks on Epler & Lorenz selgitanud keskkonnaametile, et nad plaanivad üle vaadata tehnoloogilise protsessi ja sellega seonduvad riskid, et need oleks jäätmejaama taaskäivitamisel senisest enam maandatud, märkis Kosenkranius.

Epler & Lorenzi keskkonnajuht Helen Sõmerik lisas, et neil on plaanis jäätmete kogumiskeskus taastada nii kiiresti kui asjaolud lubavad. Ühtlasi on taastamise käigus kavas luua parem ning turvalisem käitluskeskus, märkis ta.

Jäätmekäitlusega jätkamise tingimused

• Jäätmejaamas on vedelikukindel pinnakate, mis on ääristatud selliselt, mis välistab ohtlike jäätmete lekke korral naaberkinnistule või käitisega piirnevasse kraavi ohtliku vedeliku liikumise.

• Kogumiskohas on toimiv ja töökorras sademeveetaristu, sest ohtlike jäätmete käitluskohas tuleb sadeveed kokku koguda ja puhastada vastavalt kehtivatele nõuetele, et vältida pinnavee reostumist.

• Jäätmejaamas on toimiv ja töökorras kaal jäätmete vastuvõtmiseks, kuna jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

• Käitluskohas tuleb taastada kõik kompleksloas nimetatud hooned ja rajatised oma algsel asukohal, mis on vajalikud jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks.

• Jaama territoorium peab olema kõrvalistele isikutele ligipääsmatu, näiteks ümbritsetud statsionaarse aiaga ja varustatud videovalvega.

• Rakendada tuleb ohtlike jäätmete ladustamise parimat võimaliku tehnikat.