Merili Ginter: Läbikukkumine - kallis kulu või väärtuslik investeering?
Kuigi aina rohkem sõnastame läbikukkumisi kui õppetunde tänases kultuuriruumis, siis endiselt seostub tööülesandes põrumine inimestele esmajoones kehvade emotsioonide ning kalli kuluna, kirjutab Baltikumi suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter. Ammugi ei saa me rääkida, et tööandja päriselt julgustaks oma töötajaid tõsimeeli milleski eksima. Aga mis siis, kui me muudaksime oma vaatenurka ja näeksime läbikukkumist kui väärtuslikku investeeringut?
Miks oleme näinud läbikukkumist pelgalt kuluna?
Lühiajaliselt tajume kohe kulu, kuid mitte saadavat tulu. See on inimloomuse osa, kus meie aju reageerib esmalt potentsiaalsele ohule või kahjule. Looduslik kaitsemehhanism sunnib meid märkama ohtusid ja riske ennekõike, et tagada ellujäämine ja kaitsta end. Selles kontekstis tähendab iga oht potentsiaalset ressursside kaotust – olgu need ajalised, rahalised või emotsionaalsed.
Näiteks oli festivalikorraldajana eelmisel aastal tajuda üht suurt läbikukkumise kulu just emotsionaalselt. Nimelt oli planeeritud festivali lõppu kontsert-tähistus, kuid selle peaesineja haigestumise tõttu pidi tühistama oma etteaste samal päeval ning kuigi leidsime asenduse, siis inimeste ootused ei täitunud. See päädis omakorda üpriski tühja angaariga, kus tantsu vihtusid lõpuni vaid mõned inimesed. Loomulikult oli see paras löök tiimile, kes nüüd ei saanud kogeda võimsat lõppu - hoopiski vinduvat.
Ent kui me suudaksime oma esmast reaktsiooni mõnevõrra edasi lükata ja vaadata kaugemale esialgsest kaotusest, võiksime märgata läbikukkumise pikemaajalist mõju. Inimese kalduvus kogeda asju esmalt negatiivsena on seotud meie evolutsioonilise minevikuga, kuid nüüdisaegses maailmas võib see takistada meil näha suuremat pilti. Kuidas saaksime näha midagi positiivset milleski, mis toob meile esialgu vaid kaotuse tunnet? Vastus on lihtne: me peame õppima nägema ebaõnnestumisi mitte lõplike kaotustena, vaid investeeringutena tulevikku.
Läbikukkumise tulusus
Läbikukkumine aitab innovatsiooni edendada, pakkudes sageli viljakat pinnast geniaalsetele ideedele ja läbimurretele. Me ei pea kaugemale vaatama kui ajaloolistele näidetele, kus just ebaõnnestumised on viinud suurimate avastusteni. Kuulus Thomas Edison, kes eksperimenteeris tuhandeid kordi enne, kui suutis leiutada töötava lambipirni, ütles: „Ma pole kunagi läbi kukkunud. Ma olen lihtsalt leidnud 10 000 viisi, mis ei tööta.“ Selline lähenemine võimaldab näha ebaõnnestumist kui osa loomulikust õppeprotsessist.
Oma enda kogemusest saan tuua siia peaaegu sarnase näite lambipirnidega. Nimelt olin gümnasistina heategevusprojekti „Meie panus“ eestvedaja, millega sai kolme aasta jooksul kogutud üle 100 000 euro diabeetikute heaks ning pälvitud mitmekümnete meediaväljaannete tähelepanu. Selle projekti ikooniks sai heegeldatud öökullidest võtmehoidjad, mida annetasid kas koolid, seltsid või käsitööhuvilised ning mida sai siis müüdud firmadele ja eraisikutele. Enne aga selle teistsuguse lahenduseni jõudmist sai katsetatud igasuguste teiste käsitööesemete müümist (alustades ehete ja pajalappidega ning lõpetades kaartide ja seepidega), kontsertide korraldamist ja töötubade tegemist. Samas oli iga eelnev kogemus tohutult kasulik, et mõista mis toimib ja mis mitte (seepide ja pooltühjade saalidega 100 000 euro kogumiseni poleks jõudnud).
Ent lisaks avastustele aitab läbikukkumine kaasa ka inimeste isiklikule arengule. Suurendades inimeste julgust ja enesekindlust tööl, annab see neile vabaduse olla loomingulisem, proovida uusi asju ja võtta suuremaid riske. Ebaõnnestumiste kogemine õpetab meid olema paindlikumad, kohanema muutustega ja õppima oma vigadest. Selle asemel, et piirduda turvaliste ja proovitud lahendustega, julgustab läbikukkumise tulusus inimesi astuma mugavustsoonist välja, mille kaudu toimub tõeline kasv ja avastamine.
Julgustades eksima
Olles ise Baltikumi suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day looja, mõistan kui oluline on ruumi jätta eksperimenteerimisele ja ebaõnnestumisele. See aitab tiimil rohkem ideid väljendada ning ka vastu võtta uudse teema avamise puhul vigade tegemist ja õppimist. Iga ettevõte peaks mõistma, et õppimine läbi läbikukkumiste on kriitiline, ning selle asemel, et neid vältida, peaks neid isegi soodustama.
Esimene samm selle suuna poole on muuta ettevõtte kultuuri selliseks, mis mitte ainult ei luba vigu, vaid tervitab neid. Kiita neid, kes julgevad oma ideid katsetada, sest just neist saavad tulevased innovaatorid. Alustada väikselt, hoides riske kontrolli all, kuid olla valmis suuremaks kasvuks. Ja iga kord, kui ebaõnnestumisest õpitakse midagi uut, seda koos tiimiga tähistada. Seejuures võiks ettevõtte eelarves olla eraldi kulurea „Eksperimenteerimine/Läbikukkumised“, mis näitab, et ollakse valmis panustama ressursse uute ideede katsetamisse, teades, et mitte kõik ei pruugi kohe vilja kanda. See kulurida mitte ainult ei planeeri ebaõnnestumiste jaoks, vaid julgustab ka töötajaid innovatsioonile mõtlema, teades, et organisatsioon toetab nende katsetusi.
Anname läbikukkumistele päriselt võimaluse
Aeg on jõuda lihtsalt sõnadest „läbikukkumine on okei, see on ju tegelikult lihtsalt õppetund“ kaugemale ning näidata ka oma tegudes seda suhtumist. Vaid nii saame tunda kasumlikku tootlust nii ajas, emotsioonides kui ka rahas.
***
Kas olete oma jätkusuutlikkuse teekonnal kogenud tagasilööke või ebaõnnestumisi? Kas olete valmis muutma need vead teistele väärtuslikeks õppetundideks?
Saagem tuttavaks konkursiga Impact F*ck-Ups, mis tähistab ebaõnnestumiste jõudu ja kasvupotentsiaali jätkusuutlikkuse poole püüdlemisel!
Konkursi käigus valivad korraldajad (Sustinere, DPD Eesti ja Impact Day) välja 5-8 võitjat, kes saavad Baltikumi suurimal jätkusuutlikkuse festivalil Impact Day oma lugusid jagada.
Konkursile saab kandideerida 18. septembrini. Rohkem infot ja kandideerimine SIIN.
