Kaido Kaare: lähima 50 aasta jooksul me putukatest toituma ei hakka

Kaido Kaare on viimase 20 aasta jooksul juhtinud Eesti erinevaid toiduettevõtteid nagu Wõro, Atria, Kalev ja Põltsamaa. Täna hoiab ta Orkla Eesti ASi kindlal kursil, et eestlaste toidulaud aja ning kestlike eesmärkidega kaasas käiks. 5.-6. Oktoobril Tallinnas toimuval Baltikumi suurimal jätkusuutlikkuse festivalil Impact Day räägib Kaido sellest, kuidas traditsioonilised sektorid vastutustundlikult kasvada saavad.

Kuigi Kaidol, olles Saaremaalt pärit, oli võimalus ka merekooli merendust õppima minna, valis ta ettevõtluse ja toiduvaldkonna. Teda köitis ja köidab ka täna toidumaailmas enim just see, et seal toimub alati midagi huvitavat. Nagu Kaido ütleb, on toit see, mis kirgi kütab ega kedagi külmaks jäta. Lisaks on toit ja toiduvaldkond pidevas arenemises, tänu millele ei hakka seal toimetades kunagi igav.

Milline on toidusektori tulevik kestlikkuse raamistikus?

Toidusektoril on väga suur mõju nii keskkonnale kui ka inimestele, sest inimkond peab sööma ning toidutootmine ja põllumajandus peavad tagama inimkonnale vajaliku toiduvaru. Ja siin on meil ettevõttena suur roll ja vastutus kestlikkuse arendamisel ning kogu planeedi viljakuse säilimisel. Oluline on, kuidas toitu toodetakse, kuidas tooret väärindatakse ning palju selleks ressursse vaja on.

Tooksin siinkohal välja kolm asja. Esmalt kõik, mis on seotud toorainega - põllud, farmid jne. Rolli mängib siin see, kuidas toorainet toodetakse, et see oleks võimalikult keskkonnasõbralikult ja efektiivselt valmistatud, et seda ei raisataks ning et see jõuaks õiges koguses väärindamiseni. Globaalselt läheb meie andmetel igal aastal raisku kolmandik toidust, see ei jõuagi inimeste toidulauale. Samas on mingi osa inimkonnast pidevalt toidupuuduses ja näljas, mis näitab, et tasakaal ei ole paigas.

Teine oluline teema on pakend. Toit on valdkond, kus kvaliteet on ülioluline. Toit ei saa olla riknenud ega ebakvaliteetne ning selleks on vaja pakendit, ükskõik, mis kujul - olgu selleks kile, klaas, plastik või midagi muud. Tuleviku mõttes on pakend ja selle innovatsioon väga oluline valdkond ja siin saab toidusektor palju ära teha.

Kolmandaks on oluline see, kuidas me oma toormete väärindamiseks vajalikke ressursse säästlikult kasutame - vett, energiat, tööjõuressursse jm.

Kuidas teil ettevõttena hetkel läheb? Kas olete oma eesmärkide seadmise ja täitmise osas järje peal?

Orkla Grupil on kindlad kestlikkust puudutavad eesmärgid. Need on suured ja ambitsioonikad eesmärgid ning seotud globaalsete eesmärkidega, näiteks temperatuuritõusu aeglustamine, pakendite taaskasutamine ja nende ringlusse jõudmine. Nullheitmeteni jõudmine aastaks 2050 on väga ambitsioonikas eesmärk, aga samas puuduvad meil ka muud võimalused. Planeet saab vast hakkama, aga kas inimkond saab?

See, kas kliimaeesmärgid täituvad, on väga mitmetahuline küsimus. Kui vaadata globaalseid arenguid ja kuulata, mida erinevatel kliimakonverentsidel räägitakse, siis senimaani need eesmärgid väga jõuliselt täitunud ei ole ja see on globaalses vaates suur probleem. Me kõik peame siin oma panuse andma. Ega meil muid valikuid ei ole. Küsimus on, millest alustada? Toidutööstus on pika sammu tooraine ja pakendite osas edasi astunud. Eeskätt pakendite vähendamise ja õhendamise ning keskkonnasõbralikumate materjalide kasutusele võtmise osas. Ka toorainet kasutatakse ning kontrollitakse efektiivsemalt.

Oleme seda ka oma ettevõttes arutanud ja leidnud, et kõige paremini saab selle kokku võtta kolme märksõnaga: mõõda, mõista ja mõjuta. Kuid, siin on juba esimest sammu osades valdkondades väga raske saavutada, sest mõõta oma mõju, mida me keskkonnale teeme, olgu selleks siis CO2 heitmed või muu jalajälg, on piisavalt keeruline. Kui me suudame seda mõõta ning seejärel tulemustest aru saada, siis saame midagi selleks ka teha, et seda mõju vähendada. See, et me ainuüksi mõõdame ja mõistame, on juba suur samm. Ja ma ei julge öelda, et kõik ettevõtted seda suudavad teha, sest see on piisavalt keeruline.

Milliseid innovatsioone me lähiajal näeme, mis nii toidusektori kui ka planeedi jätkusuutlikkusele kaasa aitavad?

Põhiküsimus on täna selles, kuidas inimkond ära toita. Ja selleks me pole veel täna kõiki võimalusi ära kasutatud, olgu need siis vetikafarmid, putukad või muud võimalused. Kindlasti näeme tulevikus, et kasutama hakatakse järjest enam alternatiivseid kvaliteetseid valguallikaid, mis ei pärine loomsest toormest. Täna me veel lõpuni ei tea, kust need täpselt tulevad, kuid usun, et see võib olla üks osa lahendusest.

Ka laborites loodud toit on pikas vaates tulevikus oluline, kuid täna on see veel marginaalne osa sellest, mis inimeste toidulauale jõuab. Lähima 50 aasta jooksul me putukatest toituma ei hakka.

Millal kliima ja sellega seonduvad probleem teie teadvusse jõudsid?

Ettevõtte lauale jõudis see teema väga teravalt 2017. aastal, mil võtsime kestlikkuse eesmärgid väga tõsiselt ette. Osaliselt on see seotud Orkla grupiga, osaliselt Orkla Eesti enda jätkusuutlikkuse strateegiaga. Alustasime põhimõttelise tööga, et aru saada, mida me teeme, kuidas see keskkonda mõjutab ja mida me muuta saame.

Me oleme seda nüüd viis-kuus aastat süsteemselt teinud ja mõistnud, et oma keskondlikku mõju on võimalik muuta. On palju asju, mida saab parandada, näiteks seda, kui palju ja kuidas me toorainet ja pakendeid kasutame. Seotud on see kõik ka teatud investeeringutega ja koostööga toorme- ja pakendiettevõtetega, kes neid välja töötavad ja sellega, kuidas me erinevaid ressursse oma tehastes kasutame.

Minu käest on korduvalt küsitud, kas kestlikkuse teemad pannakse keerulise majandusolukorra ja Ukraina sõjaga seonduvalt nüüd pausile või seisma. Olen öelnud, et seda me kindlasti ei tee. Tempo on ehk hetkel mõnevõrra aeglasem, kuid kindlasti läheme oma eesmärkide täitmisega edasi. Meil on seatud eesmärgid nii aastaks 2025, 2030 kui ka 2045. Need on endiselt jõus ning nende suunas me ka liigume. Samuti loodan, et järjest enam ettevõtteid jõuavad sisulise arusaamiseni, et ilma kestlikkuse agendata ei ole võimalik konkurentsis püsida ega ellu jääda.