Geotermaalenergia – kas võimalik ka Eestis?

Soomes ja Rootsis on energiafirma Adven ettevõtetele rajanud juba kümneid keskkonnasäästlikke geotermaal- ehk maapõueenergial põhinevaid lahendusi. Adven Baltikumi äri juhi Juhan Aguraiuja sõnul tehakse usinalt uurimistööd, selgitamaks välja, kas uus keskkonnasäästlik energialiik sobib kaubandus- ja logistikakeskustele, spaadele ja uutele linnakvartalitele kasutamiseks ka Eestis. Adven on ühtlasi ka Baltikumi suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day partner.

Maapõueenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või maa sügavusest leviva soojusena. Kui praegu kasutavad Eestis näiteks maakütte soojuspumbad maapinnalähedast geotermaalenergiat, siis oluline potentsiaal võib peituda sadade meetrite sügavuselt saadavas soojusenergias, mida Soomes ja Rootsis üha laialdasemalt kasutatakse.

Geotermaalenergia vajab puuraukude jaoks suuri pindu ja hoone madalatemperatuurilist küttesüsteemi. Seetõttu sobib see potentsiaalselt enim lokaalseks kütte- või jahutuslahenduseks näiteks kaubandus- ja logistikakeskustele, spaadele, äri– ja elamukvartalitele. Maa-alused puuraugud ehk energiakaevud töötavad nagu aku: suvisel ajal sinna salvestatud soojust saab talvel kütteperioodil ära kasutada.

Erinevatele ärihoonetele ja linnakvartalitele on energiafirma Adven Soomes ja Rootsis ehitanud kümneid geotermaalenergiat kasutavaid lahendusi. Ettevõtte suurim uuel energiaallikal põhinev lahendus on ehitatud Cityconi arendatud Lippulaiva kvartalisse Espoos, kus hoonete kütteks ja jahutamiseks kasutatakse CO2 −vaba geotermaalenergiat. Lippulaiva linnakeskuse alla on paigutatud enam kui 300 meetri sügavusele 170 geoenergia kaevu.

Lisaks keskkonnasäästlikule küttele pakub uus energialahendus suvel ka jahutust. „Tänu geoenergiale hangitakse ka jahutus aluspõhjakivimitest ning eraldi elektrilisi vesijahutusmasinaid ega katusekondensaatoreid pole vaja. Meil on hea meel, et Adven saab olla suurte kinnisvaraobjektide geoenergia lahenduste eestvedaja ja anda oma panuse kliimamuutustega võitlemiseks,“ ütleb Adveni kinnisvara energialahenduste valdkonna asepresident Timo Koljonen.

Maapõueenergiat saab kasutada ka hübriidenergialahendustes

Sageli saab maapõuest pärinevat energiat kombineerida näiteks päikeseenergia ja heitsoojuse taaskasutamisega. Hübriidenergialahendus on Advenil kasutusel S-Grupi toidukaupade Sipoo logistikakeskuses, mis on Soome suurim hoone. Keskust läbib pea kolmandik kõigist Soome toidu- ja tarbekaupadest ning ruumid on väga erinevate temperatuuridega, näiteks +5, –9 ja –40 °C. Selleks, et toiduainete ja teiste toodete säilitustingimused vastaksid kõikidele nõuetele, vajab ligi 200 000 ruutmeetrine keskus palju kütet ja jahutust.

Adven planeeris logistikakeskusele hübriidenergialahenduse, mis ühendab bio- ja geotermaalenergia, jahutuse ning heitsoojuse taaskasutamise. Projekteeriti süsteem, kus geotermaalenergia kaevudest hangitud maasoojus ja jahutusseadmete kondensatsioonienergia katavad võimalikult suure osa madala temperatuuriga soojusenergia vajadusest. Täiendav pelletikütuse võimekus omakorda tagab energiamahud talvel küttevajaduse suurenedes ja õli saab varukütusena kasutada kõrgema temperatuuriga küttevõrgus. „Ühendasime Adveni teadmised jahutuse ja kütte vallas kliendi geoenergiakaevudega ning saime eraldi süsteemide integreerimisega väga huvitava hübriidlahenduse,“ selgitab Adveni kliendihaldur Henrik Vasama.

Geotermaalenergiast saab kütet ja jahutust ka Soomes Turus asuv Skanssi kaubanduskeskus, mille energialahendust Adven opereerib. „Küte on olulise kliimamõjuga valdkond. Geoenergiale üleminek on vähendanud meie iga-aastast süsinikdioksiidi heitkogust ja toonud kaasa ka rahalist kokkuhoidu,“ toob Skanssi kaubanduskeskuse direktor Maarit Hurme välja ja lisab, et kinnisvarainvestoritele on oluline osata prognoosida mitme aasta kulusid ning selle tagab geotermaalenergia hinnastabiilsus.

Geotermaalenergia potentsiaal Eestis peaks selguma hiljemalt 2024. aastal

Kui põhjanaabrite juures Soomes saab kivimitest soojuse kätte juba 200-300 meetri sügavuselt, siis Eestis tuleb mõistliku soojussalvestusega kivimiteni jõudmiseks puurida 500-600 meetri sügavusele. Eesti Geoloogiateenistus on läbi viimas põhjalikku uurimist geotermaalenergia kasutusvõimaluste selgitamiseks Eestis. Mitu aastat vältav uuring kestab 2024. aasta lõpuni ning selle raames rajatakse ka esimesed geotermaalse energia katsejaamad.

„Potentsiaali Eestis on, kuid käib katsetamine ja analüüs, millistel sügavustel ja temperatuuridel on meie maapõue salvestuvat energiat võimalik ja efektiivne kätte saada. Seejärel selgub, kas saame Eestis geotermaalenergiat mõistlike kuludega kasutusse võtta. Jälgime Advenis uurimistöö arenguid ja oma laia kompetentsi kasutades tahame kindlasti klientidele ka Eestis ja mujal Baltikumis uusi kliimasõbralikke lahendusi pakkuda,“ lausub Adven Baltikumi äri juht Juhan Aguraiuja. Tema sõnul peaks hiljemalt järgmisel aastal pilt kohaliku geotermaalenergia potentsiaali osas juba üsna selgeks saama.