Andmehalduse ekspert: paari aasta pärast saame vaadata, kui hästi naabervallas prügi sorteeritakse

Jäätmevaldkonna üleminek andmepõhisele aruandlusele aitab kogu sektorit muuta läbipaistvamaks ning võimaldab kasutada ajakohasemaid andmeid.

Jäätmete liigiti kogumine (nn sorteerimine) ja õige käitlemine on keskkonna ja kliima vaates üha olulisemad. Eesti avalik sektor on selle valdkonna töös seni pidanud lähtuma aastatagustest või veelgi vanematest andmetest.

Tulevikus saavad jäätmekäitluse ettevõtted võimaluse aruannete esitamise asemel saata riigile masinloetavaid andmeid. Näiteks on kiimaministeeriumi andmepõhise aruandluse projektijuht Alar Valdmann öelnud, et kui tahame olukorda päriselt paremaks teha, siis on vaja võtta olemasolev jäätmearuandluse esitamise teenus juppides lahti, leida juurprobleemid ja need lahendada.

Paraneb andmete usaldusväärsus

Jäätmete kohta käivad andmed, mis riigil kasutada on, jätavad täna palju soovida nii kvaliteedi kui vanuse osas. Kui ettevõte 2023. aasta jaanuaris teeb mingi toimingu ja fikseerib ära, kui palju tal jäätmeid tekkis ja kellele ta need edasi andis, siis tänase süsteemi kohaselt peab ta riiki teavitama sellest alles 2024. aasta jaanuaris. Alar Valdmanni sõnul võib kõik see ka viibida ning tihtilugu juhtub, et andmed saavad riigi jaoks lukku alles septembris. Ehk siis läheb täna rohkem kui poolteist aastat, enne kui saame andmetega tööle hakata, selgitas ta.

Täna esitab erasektor riigile ühtekokku umbes 5 000 jäätmearuannet, milles on kokku 125 000 kirjet, millest paljud on nn nullaruanded ja mida on võimalik ära jätta. Kõige sellega kaasneb suur töö ka riigi poole peal. Kui üks ettevõte annab teisele jäätmeid üle ja teine need vastu võtab, siis peavad ka nende numbrid kokku sobima, inimene kontrollib ja reageerib, kui numbrid ei klapi. Valdmann on toonud näite: sellele lisaks on meil 40 000 ohtlike jäätmete saatekirja ning 52 000 riikidevahelist veodokumenti ning nende kõigiga on omakorda seotud 7 000 jäätmekäitluskohta.

Täna liiguvad jäätmete andmed ettevõtjalt riigile korra aastas, tulevikus peaks see käima reaalajalähedaselt või vähemalt korra kuus

Kui täna liiguvad jäätmete andmed ettevõtjalt riigile korra aastas, siis tulevikus peaks see käima reaalajalähedaselt või vähemalt korra kuus. Kui üks ettevõte peab esitama aastas 60 jäätmearuannet ja seda mõne kuu jooksul aastas, on see suure ajasurve all tehtav töö, kus eksimused on kerged tekkima. Andmete esitamine käib paraku täna veel käsitööna, paremal juhul on võimalik Exceli tabelit importida. Tahame disainida uue teenuse nii, et aruandest saaks üldse loobuda. Piisab sellest, kui oled andmed jooksvalt esitanud. Kui see ei õnnestu, siis sarnaneb tulevikus ettevõtte jäätmearuandlus eraisikute tulumaksudeklaratsiooni esitamisega, kus ettevõtja peab juba olemasolevad andmed kinnitama.

Kokkuhoid nii ettevõtete kui riigi poole pealt

Eesmärgiks on, et asi läheks paremaks nii riigi kui eraettevõtja vaatest. Sihiks on seatud ettevõtja halduskoormuse vähendamine, sellega aga ei tohiks kasvada riiklik bürokraatia. Kokkuhoid peab olema ka riigi poolel. Muuhulgas tuleb lahti saada käsitööst ning andmete liikumine masinloetaval kujul aitab sellele kaasa.

Ettevõtja esitab riigile andmeid selleks, et riiki saaks juhtida. Tahame kogutavad andmed panna tänasest paremini tööle, ehk siis andmed peavad täitma seda eesmärki milleks neid kogutakse. Andmed peavad jõudma inimesteni, kellel neid vaja on.

Selleks, et andmed jõuaks õigete inimesteni loome vastavad töölauad, ka avalikkusele. Avaliku töölaua mõte on pakkuda jäätmete ringlussevõtu võrdlust oma valla ja naabervallaga. Loodame, et see tõstab inimeste motivatsioon jäätmeid liigiti koguda, kui nad näevad, et nende hoolega kogutud jäätmetest tehakse uusi tooteid või kasutatakse neid muul kasulikul eesmärgil.

Järelevalve töölaua mõte on tekitada ettevõtetele paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks. Tihti on rikkumised teadmatusest, aga kvaliteetsete andmete alusel saab ettevõtteid õiguskuulekale käitumisele suunata, selle asemel, et neid kontrollida ja trahvid. Täna eelneb igale inspektori kontrollile käsitsi tehtav eeltöö, mis võiks olla automaatne.

Loodame, et uus teenus ja selleks vajalik IT-süsteem valmib 2024. Sellisel juhul on võimalik teenus rakendada 2025. aastal. Projekt toimub koosöös riigi ja erasektoriga. Muuhulgas kuuluvad töögruppi Ragn-Sells AS, Keskkonnateenused AS, Ringmajandusettevõtete Liit, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, Kuhuviia.ee ning mõned kohalikud omavalitsused.