Taavi Kotka seisab parema maailma eest

Taavi Kotka on ettevõtja ja ingelinvestor, kes on täna oma käised küünarnukkideni üles käärinud, et teha kapitalismi õiglasemaks. Jätkusuutlikke ja ümbritsevast hoolivaid väärtuseid, mis selleni teed sillutavad, kannavad näiteks Eesti riigile kestvalt head mainet kujundav e-residentsuse projekt, tüdrukute proge projekt HK Unicorn Squad ning kõige hiljutisem kogukondlikku toimimise ideed pakkuv KOOS platvorm. Taavi räägib oma planeedi päästmise mõtetest ka 5.–6. oktoobril toimuval Impact Day festivalil Tallinnas.

Taavi toimetab nii mitmel rindel, et mul tekib paratamatult küsimus, mis trikiga ta oma era- ja tööelu tasakaalus hoiab. „Ilma oma naiseta oleksin ma mitte miski. Selleks, et tasakaalu saavutada ja hoida, peab pere tervikuna toimima. Saatsime siin just sõnumeid, et peame ka omavahel rohkem aega võtma,“ naerab Taavi ning selgitab, et kui üldiselt kuuluvad tasakaalus elu valemisse trenn, sõbrad, pere, töö, hobid ja isiklik areng, siis hetkel on tema elus vaid töö ja pere.

Kuidas ta siis kõike ikkagi suudab? „Ma ei tee mitte midagi üksinda. Kõikides mu ettevõtmistes on andekad juhid. Kui KOOS välja arvata, siis juhivad kõiki mu institutsioone ja projekte naised. Naised on lihtsalt paremad juhid,“ ütleb Taavi.

Uurisin Taavilt tema projektide kohta veidi lähemalt.

Mida igaüks saaks nüüd ja kohe teha, et planeet õigesse suunda nügida?

Me peaks rohkem mõtlema igapäevaselt sellele, millise planeedi me oma lastele jätame.

Iseenesest ilusad sõnad, aga päris raske on selle järgi tegutseda. Meie peres on neli last ja inimeste arvu suurendamine on üks kahjulikumaid tegevusi, mis emakese maa jaoks teha saab. Elades pimedas ja külmas Eestis, käime ka meie soojal maal lennukiga puhkamas jne. Ehk siis suuri sõnu on lihtne teha, aga oma käitumist muuta on keerulisem.

Püüame oma tehtud jalajälge kompenseerida. Näiteks panime juba ammu maja katusele päikesepaneelid, maha maakütte, et olla igapäevase energia tarbimise osas süsinikneutraalsed. Istutame oma maatükkidele puid. Sorteerime hoolega prügi ja viime esemeid taaskasutusse. Elektriauto. Väikesed positiivsed teod, kuid globaalses pildis oleme ikkagi planeeti koormav perekond.

Kuidas saaks planeedi päästmiseks vajalikke muutusi kõige tulemuslikumalt ellu viia?

Millegi teadvustamine ja tegutsemine on kaks eri maailma. Planeedile oleks kõige kasulikum inimeste arvu vähendamine, samas on Indial ambitsioon kasvada sajandi lõpuks kahe miljardi rahvaks. Ehk siis tulemuslike muutuste elluviimiseks peaksid kõik oma heaolus järgi andma. Selleks aga ei ole keegi valmis.

Ega me siin Eestis paremad ole. Meie piirkonnas oma tuumajaam oleks üliõige otsus. Reaalsuses me (poliitiliselt) selleks valmis ei ole. Riigikogu on vallutanud karjääripoliitikuid ja lühikese perspektiivi häältesaak on olulisem, kui planeedi päästmine. Samas ei tohi kaotada lootust, et järgmine põlvkond on targem, kui oleme meie.

Kuidas KOOS platvorm on vastu võetud? Kogukonnana toimimine on inimestele ju üldiselt väga loomuomane.

Kogukonnad on võimas jõud. Samas on selle toimimine olnud enamjaolt õhinapõhine. Eks ikka teed oma küla või kooli jaoks midagi, aga kui on vaja ellu viia suuremat muutust, siis mingil hetk jõud raugeb. Kui me alustasime 2018 oma tüdrukute tehnoloogiakooliga, siis sai päris ruttu selgeks, et muu töö kõrvalt niivõrd tõsist asja ei ole võimalik teha ja palkasime meeskonna teemaga tegelema. Täna on koolis 3200 tüdrukut ja siia me pelgalt õhinaga poleks jõudnud.

Seetõttu ongi oluline, et kogukonda mõjutavate projektide tegemisel oleks võimalik igaühe panust mõõta ja edu korral nende panust (finantsiliselt) meeles pidada. Lisaks muutub seoses ESG-ga Euroopa Liidus üha aktuaalsemaks, kuidas või millega iga ettevõte kogukonna arengusse panustab. Koos.io platvormiga saame siinkohal palju kaasa aidata.

Koos.io on oma olemuselt muidugi laiem, kui ainult kogukonna projektide toetamine ja meie abiga saab iga ettevõte motiveerida oma kliente või partnereid pikemaajaliste eesmärkidega.

Kuidas tüdrukute koolil läheb? Milline võiks olla ettevõtmise mõju ühiskonnale, jätkusuutlikkusele ja planeedi tulevikule üldiselt?

Siin on ka võrdsuse teema – täna pole inseneeria erialade tippametipostid (rohkem kui 80 000 eurot aastas palka) naistele kättesaadavad. Üksikud näited küll on, aga üldiselt on see meeste pärusmaa.

Meie missioon on tüdrukuid paremini ette valmistada, et nad oleksid tulevikus konkurentsivõimelisemad. Teadusprojektina on Unicorn Squad end õigustanud. Me teame, mida tegema peame, et tüdrukutele see valdkond huvitav tunduks. Metoodikad on valmis ja logistikamudelid paigas. Edasine on vaid skaleerimise küsimus.

Eesti tervikpilti vaadates me räägime küll naiste võrdõiguslikkusest ja palgalõhest ning lahendused on justkui olemas, kuid pean tunnistama, et praktikas ma tegusid väga ei näe. Aga ma ei taha viriseda, me oleme endale missiooni võtnud ja kanname seda. Meil toimub sel suvel ka suvelaager, mis on hästi lahe.

Mis on uudist e-residentsuse projektis?

E-residentsus toodab Eesti riigile maksutulu ja toetab rahvusvaheliselt meie digiriigi kuvandit. Otsese ja kaudse tulu suurusjärguks on hinnatud rohkem kui 100 miljonit eurot igal aastal. See on suur raha võrreldes sisse pandud investeeringuga ja kiirema tegutsemisega riigiaparaadis oleks meeskond võimeline neid numbreid mitmekordistama.

Impact Day mõttes on e-residentsuse projekt väga oluline, sest täna on maailmas riike, kus ettevõtja peab selleks, et mingil paberil maksuvorm esitada, oma koduriiki kohale sõitma. Võrdluseks siis täisdigitaalsus, tänu millele ei ole vaja regulatsioonide pärast reisida või kulleriga pabereid liigutada.

Kust on pärit see ettevõtlikkuse ja maailmamuutmise geen?

Ma olen insener. Selle eriala esindajate ainus eesmärk on maailma paremaks muuta.