Riik teenis mullu heitmetega kauplemisest 333 miljonit eurot
(45)Tulevast aastast kasutatakse kogu heitmekvootidelt saadud tulu kliimaeesmärkide täitmiseks.
Eesti teenis mullu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel tulu 333,25 miljonit eurot.
Kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks rakendatakse Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi. Selle ühe osana müüvad EL liikmesriigid enampakkumistel neile eraldatud lubatud heitkoguse ühikuid ning müügist saadavat tulu kasutatakse kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks. 2023. aasta on viimane aasta, kui tulust suunatakse eesmärkidele vähemalt pool. Alates 2024. aastast tuleb kogu kauplemistulu riigieelarvesse laekuv maht suunata kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks.
Kliimaminister Kristen Michal kinnitas, et laekunud vahenditel on märkimisväärne panus Eesti kliima- ja energeetikaeesmärkide elluviimisesse ning kindlasti ei saa alahinnata ka võimalust toetada samade eesmärkide täitmisele kaasaaitamist arenguriikides. „Rõõmu teeb, et 2024. aastal saame võtta ette ühiskonnale vajalikke lahendusi kliima- ja energeetikavaldkondades,“ lausus Michal. „Plaanis on uued investeeringud kohalike omavalitsuste energiatõhusa puhta ühistranspordi arendamisse. Senisest suuremas mahus jätkuvad hoonete renoveerimis- ja ehitustegevus, sealhulgas ka Loodusmuuseumile ja loodusharidusele uue kasvuvõimaluse loomine RKASi poolt. Ka ökosüsteemide kaitsele suuname lähiaastatel 20 miljonit, seda on rohkem kui varem,“ loetles Michal.
Eestis kasutatakse seda raha näiteks üleujutusriskide maandamiseks, keskkonnahoidlike transpordiviiside edendamiseks, hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks, taastuvenergeetika edendamiseks ning energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks.
