ARVAMUS | Andres Meesak: vanarehvidest õli tootmisel on pahupool, millest ettevõtjad rääkida ei taha
(20)Vanadest rehvidest õli tootmine ei ole keskkonnasõbralik ringmajandus, kuigi seda on püütud sellisena presenteerida.
Viimastel kuudel on nii avalikkusele kui ka poliitikakujundajatele intensiivselt levitatud seisukohta, et vanarehvidest õli tootmine pürolüüsi meetodil on justkui hõbekuul vanarehvide käitlemise probleemi lahendamiseks. Ideed on avalikult toetanud nii äriettevõtted, eelkõige Eesti Energia kontsern, aga ka jäätmekäitleja Ragn-Sells, ja ka asjast huvitatud teadlased. Ideed presenteeritakse vastustades täna toimivaid käitluslahendusi.
On tõsi, et Eestis ei ole vanarehvide käitlemisel olnud liiga palju edulugusid. Ilmselt kõik mäletavad veel Raadi rehvimägesid, mille tekkimise lugu on ilmselt üks nukramaid peatükke Eesti jäätmekäitluse ajaloos üleüldse.
Vanarehvide pürolüüsi kasusid ja suurt potentsiaali tutvustades kiputakse aga kiirelt üle libisema või sujuvalt „unustama“ selle tehnoloogia pahupool. Pürolüüs on oma olemuselt üks orgaanilise materjali keemilise lagundamise protsesse, mille puhul materjal lagundatakse hapnikuvaeses keskkonnas kõrgel temperatuuril. Pürolüüsi protsessi tulemiks on üldjuhul vedelkütus, tahm ja gaas. Sisuliselt samas protsessis on kunagi tekkinud ka looduslikud fossiilsed kütused näiteks kivisüsi ja maagaas ehk metaan. Keemilise protsessina on pürolüüs ka Eesti Energia põlevkiviõli tootmise tehnoloogia aluseks.
