Uuring: paljud Eesti toidumüüjad rikuvad seadust seoses ühekordsete pakenditega
(7)Patustajate seas on ka mitmed tuntud brändid, näiteks Prisma..
Pakendiseadus nõuab, et alates selle aasta esimesest septembrist peab iga toitu ja jooke kaasamüüv ettevõte avaldama oma kodulehel tegevuskava, kuidas plaanib ühekordseid pakendeid vähendada.
Lisaks trahvi vältimisele on igal ettevõttel muidugi ka äriliselt kasulik pakendeid ja seeläbi kulu vähendada.
„Euroopas ainulaadsena ei kirjuta meil riik ette, mida täpselt teha, vaid igal firmal on vabadus ise valida, kuidas ühekorrapakenditest järjest loobuda. Aga vabadusega käib kaasas ka vastutus. Seadusega ettenähtud võimalus hooletuse eest trahvida näitab, et riigil on rohepöörde juhtimisega tõsi taga. Lisaks trahvi vältimisele on igal ettevõttel muidugi ka äriliselt kasulik pakendeid ja seeläbi kulu vähendada,“ selgitas Teeme Ära Sihtasutuse ekspert Kadi Kenk.
Teeme Ära Sihtasutuse värske uuring kaardistas, kuivõrd Eesti suuremad ja populaarsemad toidumüüjad pakendivähenduse nõudeid täidavad. Uuring hõlmas nii toidupoode, tanklaid, restorane, kiirtoidukohti, kohvikuid ja vaba aja veetmise asutusi kui ka ainult toidu koju tellimise pakkujaid. Tulemused on jahmatavad: tervelt 77 protsendil uuritud ettevõtetest on vajalik tegevuskava täiesti puudu.
Patustajaid palju
Teeme Ära Sihtasutus viis uuringu läbi septembris ja oktoobris, kasutades ettevõtete poolt seaduse nõuete kohaselt avalikuks tehtud andmeid. Valim hõlmas 223 ettevõtet, kes valiti välja turuosa, brändituntuse, üle-eestilise tegevuse ja erinevate sektorite katvuse alusel.
Suurematest toidupoodidest on tegevuskava olemas Rimil, Selveril, Coopil ja Grossi Toidukaupadel, puudu aga Prismal. Veel kurvem on seis populaarsete söögikohtadega, kus tegevuskava on avaldanud näiteks Vapiano ja McDonald’s, puudu on see aga nii Lidol, Hesburgeril, Peetri Pizzal kui KFC-l.
Parem on kohvikukettide olukord: Caffeine ei ole veel tegevuskava avalikustanud, aga Reval Cafe, Coffee In ja Blender küll. Samuti ka tanklakettide puhul, kus tegevuskava oli puudu Terminalil, aga olemas Circle K-l, Olerexil ja Alexelal.
Kadi Kenk tõstis eeskujulike pakendiprügi vähendajatena esile näiteks R-Kioski, Ülemiste City linnakut ning ühisel jõul kohvitopsi tagastussüsteemi loovaid tanklakette. Kõige kummalisema kurva näitena tuli uuringust välja aga ürituskeskus Skypark, mille kodulehel hoopis propageeritakse ühekordseid plastnõusid.
Uuringus loeti tegevuskavaks plaanitavate ettekujutatavate sammude kirjeldus koos ühekordsete pakendite vähendamise tegevustega. Tegevuskavaks loeti vaid selliseid avaldusi, mis väljendavad eesmärki vähendada turule lastavate plastpakendite kogust, sest riiklik kohustus on aastaks 2026 näidata nende turule laskmise olulist vähendamist võrreldes baasaastaga 2022.
Eesti valis leebe tee
Uus normaalsus on korduskasutus ehk toidu kvaliteetsetest nõudest kohapeal tarbimine või kaasamüük tagastatavatesse nõudesse.
Kenki sõnul on Eesti valinud Euroopa Liidu ühise pakendiprügi vähendamise plaani elluviimisel väga paindliku tee, aga isegi neid leebeid nõudeid täidavad hämmastavalt vähesed ettevõtted. „Kogu Euroopa Liit liigub kiiresti ühekordsete pakendite ärakaotamise poole. Uus normaalsus on korduskasutus ehk toidu kvaliteetsetest nõudest kohapeal tarbimine või kaasamüük tagastatavatesse nõudesse, mida näiteks Wolti äpp võimaldab eelistada,“ selgitas Kenk.
„Positiivsed näited kinnitavad, et pole mingeid takistusi, et vastutustundlik Eesti ettevõte võiks omale pakendiprügist vabanemise plaani teha ning seda ka ühiskonnaga jagada. Küll aga tekib uuringu tulemusi vaadates küsimus, kas Eesti valitud ülileebe lähenemine ikka viib lõpuks soovitud sihini,“ nentis Kenk.
