Asulareovee puhastamise nõuete uuendamisega soovitakse senisest veelgi tõhusamalt kaitsta keskkonda ja inimeste tervist. Praegu ei ole reoveepuhastid projekteeritud ravimi- ja kosmeetikajääke reoveest välja puhastama, mistõttu nende hulk meres kogu aeg kasvab. Vee-elustikus ja -taimestikus kuhjunud ravimijäägid satuvad ka inimese toidulauale, kui inimene näiteks kala sööb. Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOMi hinnangul jõuab igal aastal heitveega Läänemere-äärsetest riikidest veekeskkonda 1,8 tuhat tonni erinevaid ravimijääke.

„Tahame kõik elada puhtas ja terves keskkonnas ning soovime seda ka oma järglastele. Rangemad nõuded asulareovee puhastusele ongi vajalikud selleks, et vähendada veekogudesse ja merre jõudvat saastet,“ lausus kohtumisel Eestit esindanud kliimaminister Kristen Michal. „Ravimitest loobuda ei saa, tõhustama peab aga reovee puhastamist.“

Eesti soovib edasiste läbirääkimiste käigus veel üle vaadata, kuidas tõhusamaks reoveepuhastuseks vajalikke investeeringuid rahastatakse ja taotleda erandit mõnede ravimite osas.

Kanalisatsioon alates 1250 tarbijast

Direktiivi muudatused panustavad ka ringmajandusse, liikumisele energiaefektiivsema reoveepuhastuse suunas ja rahvatervise andmete kvaliteedi parandamisse. Hiljemalt 2045. aastaks peavad suuremad reoveepuhastid tootma enamiku reovee puhastamiseks vaja minevast energiast ise. Eestis on praegu 16 sellist reoveepuhastit ning kliimaministeerium eraldab riigieelarvest sektori toetamiseks süsinikneutraalsuse saavutamisel vee-ettevõttele 25 miljonit eurot.

Reovee kokku kogumiseks tuleb ühiskanalisatsiooni rajada ka väiksemates reoveekogumisalades alates 1250 tarbijast senise 2000 tarbija asemel, aga alles jääb ka võimalus individuaalsüsteemide kasutamiseks. Reovee puhastamisel tekkiv reoveesete tuleb aga suunata ringlusse, et settes olev väärtuslik fosfor saaks ära kasutatud näiteks väetisena.

Tulevikus hakatakse reovees jälgima ka erinevate viiruste ja patogeenide sisaldust, et saada kiiremini teavet haiguste levikutest. See annab riigile võimaluse haiguspuhanguid varajaselt tuvastada ning epideemiate ja pandeemiatega paremini toime tulla.