Keskkonnaühendused rõhutavad ka, et kõigi kliimameetmete peamine eesmärk peab olema inimõiguste kaitse. „Süvenevad kliimamuutused toovad kaasa aina tõsisemad tagajärjed inimestele ja riivavad nende põhiõiguseid, näiteks õigust elule, tervise kaitsele, omandile ja haridusele. Seaduse oluliseks eesmärgiks on tagada, et Eesti inimeste põhiõigused oleksid kaitstud. Sealjuures tuleb arvestada, et kõik põhiõigused on võrdselt tähtsad ning ettevõtlusvabaduse kaitse ei tohi ohustada teisi põhiõiguseid,“ selgitas Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari.

Eesti kliimapoliitika teaduspõhisuse tagamiseks soovitavad keskkonnaühendused luua kliimaseadusega sõltumatu teadusnõukogu. Ühenduste sõnul ei saa praegune kliimaseaduse loomiseks moodustatud kliimanõukogu seaduse jõustumise järel teadusnõukogu funktsioone täita, sest koosneb korraga nii teadlastest kui ka huvirühmade esindajatest. Teadusnõukogu on kliimaseaduse juurde loodud näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Iirimaal, Taanis, Rootsis ja Ühendkuningriigis.

Teadlaste kaasamise kõrval tuleb pikaajaliste oluliste otsuste, nagu näiteks kliimaseadus, langetamisel laiemat avalikkust sisukalt kaasata kõikides otsustamisetappides. EKO kõikide ettepanekutega kliimaministeeriumile saab tutvuda siin.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena