Uuring: ÜRO hoiatab joogivee lõppemise ja kodude kindlustamatuks muutumise eest
(128)ÜRO tuvastas kuus katastroofilist murdepunkti, mis mõjutaks inimkonna praegusi eluviise.
Kolmapäeval avaldatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ülikooli aruandes hoiatatakse järskude muutuste eest, kui riigid ei tegele riskidega, mis ohustavad meie põhilisi sotsiaal-ökoloogilisi süsteeme. Uurijad tuvastasid, et inimkonda ootab ees kuus murdepunkti, mis ohustavad meie senist eluviisi, sealhulgas kodude kindlustamatuks muutumine ja joogivee otsa lõppemine.
Meid ümbritsevad süsteemid on meiega tihedalt seotud: ökosüsteemid, toidu- ja veesüsteemid jpm. Kui need halvenevad, ei ole see tavaliselt lihtne ja prognoositav protsess. Pigem kasvab ebastabiilsus aeglaselt, kuni äkki saavutatakse murdepunkt ja süsteem muutub põhjalikult või isegi variseb kokku, millel võib olla katastroofiline mõju.
Vastastikku seotud katastroofide riski aruanne 2023 leidis, et meid ootab ees kuus süsteemide murdepunkti, mida defineeritakse raportis kui hetke, mil kindel sotsiaal-ökoloogiline süsteem ei ole enam suuteline riske maandama ja oma eeldatavaid funktsioone täitma, mille järel suureneb oluliselt katastroofiliste mõjude oht süsteemidele.
Liigume ohtlikult lähedale mitme murdepunkti veerele, mis võivad hävitada süsteemid, millest meie elud sõltuvad.
„Kui me tühjendame valimatult oma veeressursse, kahjustame loodust ja selle mitmekesisust ning reostame nii Maad kui kosmost, liigume ohtlikult lähedale mitme murdepunkti veerele, mis võivad hävitada süsteemid, millest meie elud sõltuvad,“ ütles aruande üks juhtautoritest dr Zita Sebesvari. „Samuti kaotame mõned vahendid tulevaste katastroofide ohuga tegelemiseks.“’
Analüüs näitab, et juhtumite algpõhjused on sarnased, peitudes meie tegevuses ja käitumises, mis avaldavad üha suuremat survet meie süsteemidele, kuni need on jõudnud kokkuvarisemise äärele. Nende punktideni jõudmine tähendab, et tekivad uued riskid, millest paljudest me veel ei tea.
„Kui me läheneme nendele murdepunktidele, hakkame juba praegu kogema nende mõju. Kui lähme üle piiri, on raske tagasi minna,“ hoiatas dr Jack O’Connor, kes oli samuti aruande juhtautor. „Meie aruanne aitab meil näha eesseisvaid riske, nende põhjuseid ja nende vältimiseks vajalikke kiireloomulisi muudatusi.“
Põhjavesi saab otsa
Üks näide murdepunktist, mida raportis selgitatakse, on põhjavee ammendumine. Maa-alused veereservuaarid, mida nimetatakse põhjaveekogudeks, on oluline magevee ressurss kogu maailmas ja need varustavad joogiveega enam kui kaht miljardit inimest.
Ligikaudu 70 protsenti põhjaveevarudest kasutatakse põllumajanduses. Tänapäeval aitavad põhjaveekihid leevendada põua põhjustatud põllumajanduskahjusid, mis eeldatavasti suurenevad kliimamuutuste tõttu tulevikus veelgi. Ent raportis hoiatatakse, et nüüd lähenevad põhjaveekogud ise murdepunktile.
Enam kui pooled maailma peamistest põhjaveekogudest ammenduvad kiiremini, kui neid on võimalik looduslikult täiendada. Kui põhjavesi langeb allapoole taset, millele olemasolevad puurkaevud ligi pääsevad, võivad põllumehed äkki leida end ilma veeta, mis seab ohtu kogu toiduainete tootmise süsteemi.
Mõned riigid on juba kogenud selle mõju. Saudi Araabia oli läinud sajandi viimase kümnendi keskel maailma kuues suurim nisutoodete eksportija, toetudes selleks ulatuslikult põhjaveele, kuid nende kaevud kuivasid kokku ja riik pidi hakkama nisu importima. India ja teised riigid on praegu selle riski künnisel, mis eeldatavasti avaldab mõju ülemaailmsetele toidusüsteemidele, majandusele ja keskkonnale. Samuti on mõjutatud ühiskonna struktuur, tulevaste põlvkondade heaolu ja võime tulla toime kliimamuutusest tingitud põua põhjustatud põllumajanduskadudega.
Liustikud sulavad
Sarnane oht varitseb kogukondasid, kes sõltuvad joogivee saamiseks liustikest. Liustikud taanduvad, kui aastatega tekkinud jäämass sulab kiiremini, kui see asendub lumega. Globaalse soojenemise tõttu sulavad maailma liustikud praegu kaks korda kiiremini kui viimase kahe aastakümne jooksul. Aastatel 2000–2019 kaotasid liustikud aastas 267 gigatonni jääd.
Liustikud hoiavad aga endas suures koguses magevett. Nende sulamisvesi varustab terveid piirkondi veega joomiseks, põllumajanduseks, hüdroenergiaks ja ökosüsteemide tarbeks. Murdepunkt on selles kontekstis aeg, mil liustik toodab sulamise tõttu maksimaalse veekoguse. Pärast seda punkti väheneb magevee kättesaadavus pidevalt.
Paljude väikeste liustike puhul Kesk-Euroopas, Lääne-Kanadas ja Lõuna-Ameerikas on see punkt juba saavutatud või eeldatavasti saabub see järgmise kümne aasta jooksul. Andides, kus paljude liustike puhul on see punkt juba ületatud, on kogukonnad hädas ebausaldusväärsete joogi- ja niisutusveeallikatega. Näiteks Peruu Quelccaya liustik, mis oli kunagi maailma suurim troopiline jääkate, on viimase 30 aasta jooksul kahanenud 31 protsenti, mis on põhjustanud ulatuslike mõjusid, sealhulgas perioodilist veepuudust kuivaperioodil.
Kindlustamatud kodud
Raport kirjeldas, et alates 1970. aastatest on ilmastikutingimustega seotud katastroofide tagajärjel tekkinud kahjud seitsmekordistunud, kusjuures ainuüksi mullu oli ülemaailmne majanduskahju 313 miljardit dollarit. Prognooside kohaselt ootab ees raskete katastroofide veelgi kahekordistumine 2040. aastaks. Lisaks sellele prognoositakse, et riskipiirkondade arv ja suurus suurenevad, kuna kliimamuutused nihutavad selliseid ohte nagu metsatulekahjud ja tormid uutesse piirkondadesse.
Ennustatakse, et 2030. aastaks jääb üle poole miljoni Austraalia kodu kindlustuskõlbmatuks, peamiselt suureneva üleujutusohu tõttu.
Need muutused mõjutavad ka kindlustussektorit. Seal, kus äärmuslikud ilmastikunähtused üha enam hävingut tekitavad, on kindlustusmaksed alates 2015. aastast tõusnud koguni 57 protsenti, ning mõned riskipiirkondade kindlustusseltsid on otsustanud piirata kahjude summat või liiki, mida nad võivad katta, tühistada kindlustuspoliisid või lahkuda turult üldse. Näiteks ennustatakse, et 2030. aastaks jääb üle poole miljoni Austraalia kodu kindlustuskõlbmatuks, peamiselt suureneva üleujutusohu tõttu.
Murdepunkt on selles kontekstis saavutatud siis, kui kindlustus muutub kättesaamatuks või üle jõu käivaks, jättes inimesed katastroofide korral ilma majanduslikust turvavõrgustikust, mis avab ukse suurenevatele sotsiaalmajanduslikele tagajärgedele, eriti kui just kõige haavatavamad elanikkonnarühmad ei saa endale lubada kolimist turvalisematesse piirkondadesse.
Väljakannatamatu kuumus
Inimtegevusest tingitud kliimamuutused põhjustavad ülemaailmset temperatuuri tõusu, mis toob kaasa sagedasemad ja intensiivsemad kuumalained, ning eeldatavasti muutub see veelgi tõsisemaks. Viimase kahe aastakümne jooksul põhjustas äärmuslik kuumus keskmiselt 500 000 surmajuhtumit aastas, mis mõjutab ebaproportsionaalselt neid, kes on eriti haavatavad, näiteks oma vanuse, tervisliku seisundi või elukutse tõttu. Maailmas on ilmajaamu, mis on juba registreerinud temperatuuri, mis ületab inimorganismi taluvuse piiri. Kui see piir ületatakse rohkem kui kuue tunni jooksul, kannatab isegi noor ja terve keha äärmuslike tagajärgede all.
Viimase kahe aastakümne jooksul põhjustas äärmuslik kuumus keskmiselt 500 000 surmajuhtumit aastas.
Murdepunktiks on selles kontekstis nn „märgtermomeetri temperatuur“ üle 35°C. Märgtermomeetri temperatuur on mõõtmine, mis ühendab temperatuuri ja niiskuse, mis on oluline, sest kõrge niiskus suurendab kuumuse mõju, takistades higi aurustumist, mis on vajalik keha sisemise temperatuuri säilitamiseks ning elundite ja ajukahjustuste vältimiseks.
Märgtermomeetri temperatuur on selle murdepunkti ületanud vähemalt kahes maailma ilmajaamas: üks Pärsia lahes ja teine Induse jõe orus. Uuringud näitavad, et aastaks 2070 ületavad piirkonnad Lõuna-Aasias ja Kesk-Idas regulaarselt ohutu taseme. Aastaks 2100 võib aga 70 protsenti maailma rahvastikust olla surmavatele tingimuste küüsis vähemalt 20 päeval aastas.
Liikide väljasuremine
Raporti kohaselt on intensiivne inimtegevus, nagu näiteks maakasutuse muutumine, liigne ekspluateerimine, kliimamuutus, reostus ja invasiivsete võõrliikide sissetoomine, põhjustanud liikide väljasuremise kiiruse, mis on vähemalt kümme kuni sada korda suurem kui Maa looduslik väljasuremise kiirus.
Ökosüsteemid on üles ehitatud keerulistele liikidevahelistele sidemetele. Kui üks liik sureb välja, võib see mõjutada paljusid teisi liike. Selles kontekstis on ohtlik murdepunkt see, kui ökosüsteem kaotab võtmeliigid, mis on omavahel tihedalt seotud, käivitades sellest sõltuvate liikide järkjärgulise väljasuremise, mis võib lõpuks viia kogu ökosüsteemi kokkuvarisemisele. Sellised kokkuvarisemised võivad mõjutada ka inimeste toidulauda, kuna ühe liigi kadumine võib anda võimaluse kahjurite vohamiseks.
Kosmosel on uurijate andmeil prügiprobleem. Kui satelliidid muutuvad kasutuskõlbmatuks, jäetakse need lihtsalt Maa orbiidile. Seal praegu olevast umbes 34 000 objektist vaid veerand on töötavad satelliidid, ülejäänu on prügi.
Lisaks liigub orbiidil umbes 130 miljonit pahnatükki, mis on jälgimiseks liiga väiksed. Kosmoseprügi liigub aga kiirusel 25 000 kilomeetrit tunnis ning ka kõige väiksem tükk võib kokkupõrkel põhjustada märkimisväärset kahju. Seetõttu peavad satelliidid ja isegi Rahvusvaheline Kosmosejaam pidevalt manööverdama, et neid vältida. Probleem läheb aina hullemaks, mida enam objekte kosmosesse saadetakse.
Murdepunktiks on siin aeg, mil Maa orbiit muutub prügist üleküllastunuks ning tekib doominoefekt, kus üks kokkupõrge tekitab rea teisi. Kui see juhtub, muutub orbiit kasutuskõlbmatuks, ohustades satelliitide kasutamist näiteks ilma ja keskkonnamuutuste jälgimiseks ning katastroofide eest – nagu näiteks tsunamid ja tormid – varajase hoiatuse saamiseks.
