Euroopa Investeerimispanga andmetel tooks õlitehase käitamisega kaasnev kliimamõju ainuüksi 2025. aastal ühiskonnale 146 miljoni euro suuruse kahju. Kui tehas töötaks 2035. aastani, oleks selle käitamise kulu kliimamuutuste põhjustamise tõttu kokku 2,6 miljardit eurot.

„Õlitehase käitamine süvendab kliimamuutuseid, mille eest maksab igaüks oma vara ja tervisega,“ ütles liikumise liige Kertu Birgit Anton. „Kui panna praegu õlitehas käima ning lubada sel aastaid kliimamuutuseid süvendada, peab meie põlvkonna rahandusminister leidma riigieelarvest vahendeid aina kasvavate kliimakahjude katteks“

Eesti on seadnud endale eesmärgi vähendada 2035. aastaks oma süsinikuheidet 8 miljoni tonnini aastas. Kui õlitehas töötaks siis praegu kavandatud viisil, moodustaks see 10% kogu Eesti heitest. Et riik siiski kliimaeesmärgi saavutaks, peavad teised majandusharud nagu metsandus, põllumajandus ja transport siis oma heidet plaanitust veel kiiremini vähendama.

2020. aasta märtsikuus suurendas valitsus Eesti Energia aktsiakapitali 125 miljoni euro võrra, et ehitada uus Enefit280-2 põlevkiviõlitehas. Samal kevadel pöördus noorte keskkonnakaitseliikumine Fridays for Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) Tartu Halduskohtusse Narva-Jõesuu linnavalitsuse vastu, et tühistada tehasele väljastatud ehitusluba. 2021. aasta kevad-suveks peatas Tartu Ringkonnakohus ajutiselt ehitusloa kehtivuse. Augustis 2022 jõudis kaebus Riigikohtusse, kes otsustas ehitusloa tühistada 2023. a oktoobris.