ÜRO: maailm peab rohkem rahastama kliimakriisiga kohanemist
(27)Hiljuti avaldatud aruanne leiab, et maailmal jääb kuumalainete, üleujutuste ja teiste kliimakriisi mõjudega kohanemiseks puudu sadu miljardeid eurosid.
Kliimamuutustega kohanemise edusammud aeglustuvad kõikidel rinnetel, kuigi need peaks just kiirenema, et jõuda järele kliimamuutuste kasvavale mõjule, leidis ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) uus aruanne. Raporti järgi jääb maailmal vajalike kohanemismeetmete kasutuselevõtuks praegu puudu kuni 344 miljardit eurot aastas.
Raport, mis kannab pealkirja „Kohanemislünga aruanne 2023: Alarahastatud. Ebapiisava ettevalmistusega - kesised investeeringud ja planeerimine kliimamuutustega kohanemiseks jätavad maailma paljastatuks“, leidis, et arengumaade kliimamuutustega kohanemise rahastamisvajadused on 10-18 korda suuremad kui rahvusvaheline rahastus. Eelnevad hinnangud on seega vajaliku rahastuses ulatust peaaegu 50-protsendiliselt alahinnanud.
Kasvava kohanemise rahastamisvajaduse ja ebastabiilsete rahavoogude tõttu on lünk praegustes investeeringutes hinnanguliselt 182-344 miljardit eurot aastas. Samal ajal näib, et kohanemise kavandamine ja rakendamine on pidama jäänud. Selline kohanemisvõimetus mõjutab tohutult kliimakriisi kahjudega toime tulemist, eriti kõige haavatavamate inimeste puhul, öeldi aruandes.
„Inimeste ja looduse kaitsmiseks tegutsemine on pakilisem kui kunagi varem,“ ütles ÜRO peasekretär António Guterres ning lisas, et elud ja elatusallikad hävivad. „Me oleme kohanemiskriisis. Peame vastavalt käituma ning astuma samme, et lünk sulgeda. Kohe,“ ütles ta.
„2023. aastal muutusid kliimamuutused taaskord häirivamaks ja surmavamaks: temperatuurirekordid purunesid, tormid, üleujutused, kuumalained ja metsatulekahjud laastasid maailma,“ ütles UNEPi tegevdirektor Inger Andersen. „Need süvenevad mõjud ütlevad meile, et maailm peab kiiresti vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendama kohanemispüüdlusi, et kaitsta haavatavaid elanikkonnarühmi. Kumbagi ei toimu.“
„Isegi kui rahvusvaheline üldsus lõpetaks juba täna kõigi kasvuhoonegaaside heite, võtaks kliimahäirete hajumine aastakümneid aega,“ lisas ta. „Seega kutsun poliitikakujundajaid tungivalt üles võtma arvesse kohanemislünga aruannet, suurendama rahastamist ja tegema COP28-st hetke, mil maailm pühendub täielikult madala sissetulekuga riikide ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade kaitsmisele kahjulike kliimamõjude eest.“
Rahastamine, planeerimine ja rakendamine väheneb
Pärast viimastel aastatel tehtud põhjalikku ajakohastamist hinnatakse aruandes, et arengumaade kliimakriisidega kohanemiseks vajalikud rahalised vahendid jäävad sel kümnendil vahemikku 202-363 miljardit eurot aastas. Prognooside kohaselt suureneb see summa 2050. aastaks märkimisväärselt.
Iga päev, nädal, kuu ja aasta meie eluajal alates praegusest läheb olukord hullemaks ja mitte üks maailma riik ei ole selleks valmis.
Nendest vajadustest hoolimata vähenesid arengumaadele suunatud ja kliimakriisiga kohanemiseks mõeldud rahalised vahendid tunamullu 15 protsendi võrra, saavutades vaid 20 miljardi euro taseme. See langus toimus hoolimata Glasgow’s peetud COP26 konverentsil vastu võetud lubadustest eraldada 2025. aastaks umbes 38 miljardit eurot aastas kohanemise rahastamiseks, luues nii murettekitava pretsedendi.
Kuigi 85 protsendil maailma riikidest on vähemalt üks riiklik kohanemise planeerimise vahend, on edusammud täieliku ülemaailmse katvuse saavutamiseks aeglustunud. Rahvusvaheliste kliimafondide kaudu toetatavate kohanemismeetmete arv on viimasel kümnendil samuti stagneerunud.
Andersen tsiteeris meie seast hiljuti lahkunud kliimateadlast professor Saleemul Huqi:" „Iga päev, nädal, kuu ja aasta meie eluajal alates praegusest läheb olukord hullemaks ja mitte üks maailma riik ei ole selleks valmis.“
Hiiglaslikud kahjud
Ambitsioonikas kohanemine võib suurendada vastupanuvõimet kliimakriisile, mis on eriti oluline madala sissetulekuga riikide ja ebasoodsas olukorras olevate inimrühmade jaoks, ning ennetada kahjusid ja kahjustusi.
15 miljardit eurot aastas hoiaks põllumajandusse investeerituna ära umbes 78 miljoni inimese nälgimise või kroonilise näljahäda kliimamõjude tõttu.
Aruandes viidatakse uuringule, mille kohaselt on ainuüksi 55 kõige enam kliimamuutustele haavatava majandusega riiki kandnud viimase kahe aastakümne jooksul üle 466 miljardi euro suurust kahju. Need kulud suurenevad järsult järgmistel aastakümnetel, eriti kui puuduvad jõulised leevendamis- ja kohanemismeetmed.
Uuringud näitavad, et iga miljard, mis investeeritakse rannikualade üleujutustega kohanemisse, vähendab majanduslikku kahju 13 miljardi euro võrra. Samal ajal hoiaks 15 miljardit eurot aastas põllumajandusse investeerituna ära umbes 78 miljoni inimese nälgimise või kroonilise näljahäda kliimamõjude tõttu.
Aruandes on välja toodud seitse võimalust rahastamise suurendamiseks, sealhulgas siseriiklike kulutuste ning rahvusvahelise ja erasektori rahastamise kaudu. Täiendavad võimalused on rahaülekanded, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamise kohandamine ja suurendamine, Pariisi lepingu punkti rakendamine, mis käsitleb rahavoogude suunamist vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu suunas, ning ülemaailmse finantsarhitektuuri reform, nagu on kavandatud Bridgetowni algatuses.
