The Guardian vahendas, et taolisest kokkuleppest võib siiski kasu olla, kuna see kohustaks riike fossiilkütuste tootmist ja kasutamist vähendama, kuid samal ajal vältides sõnastust kütuste keelamise kohta, millega osad kõnelustel osalevad riigid ei nõustuks, näiteks Saudi Araabia. Nüüd on kõnelustel osalevad riigid oodatud avaldama enda arvamust kokkuleppe mustandi teksti osas.

Mitmete kliimaorganisatsioonide esindajad on kokkuleppe sõnastuses pettunud, kirjutas The Guardian. Näiteks ütles MTÜ-sid koondava Climate Action Network esindaja Harjeet Singh, et praegune mustand on selge indikaator fossiilenergia tööstuse lobitööst. Greenpeace’i delegatsiooni juht Kaisa Kosonen sõnas, et kui praegune mustand jääbki viimaseks kokkuleppe versiooniks, on tänavused kõnelused läbikukkunud.

Kuigi kõnelusi on peetud 1995. aastast, on tõsiseid vestlusi kliimakriisi põhjustavate kütuste loobumisest peetud alles viimastel aastatel. Esimene samm fossiilenergiast loobumise poole astuti kaks aastat tagasi Glasgow’s toimunud COP26 kõnelustel, kui jõuti kokkuleppele vähendada kivisöe kasutust. Samas nafta ja maagaasi kohta tollal kokkulepet ei sündinud.

Väljaande Reuters andmetel toetavad tänavustel COP28 kõnelustel järkjärgulist fossiilkütustest loobumist USA, Kanada, Norra, kõik Euroopa Liidu riigid, kliimakriisi tõttu kannatavad väikesed saareriigid, mõned Aafrika riigid, nagu Keenia ja Etioopia, ning Ladina-Ameerika riigid Tšiili ja Colombia. Kokku toetab fossiilenergiast loobumist üle 80 riigi.

Opositsiooni veavad eest Venemaa ja Saudi Araabia, vahendas Reuters. Need riigid ei soovi kliimamuutusi põhjustavatest kütustest täielikult loobuda. Saudi Araabia energiaminister Abdulaziz bin Salman rääkis sel nädalal väljaandele Bloomberg, et tema koduriik kindlasti ei toeta kokkulepet, mis kohustab täielikult loobuma fossiilkütuste kasutamisest.