Mäesuusatamisel kriips peal? Lumikatte vähenemine sunnib suusakuurorte tuleviku nimel võitlema

Sportlased ärgitavad rahvusvahelist suusaliitu spordiala tulevikku kindlustama, kui teadlased ennustavad Alpides suusatamise lõppu.

Pärast mullusügisest paljutõotavat varajast lumesadu mitmes Euroopa piirkonnas jätkus siiski viimaste aastate muster, mille järgi võtsid võimust vihm ja lörts. Morzine’i ja Les Gets’ suusakuurordis Prantsuse Alpides tähendas tugev vihmasadu, et need sai täielikult avada alles kaks päeva enne jõule, mistõttu pidid nii see majandusharu kui ka miljonid reise planeerivad turistid lootusrikkalt taevasse vahtima. Kuid üksnes soovidest ja lootusest ei piisa, et ületada Alpidele kui maailma kõige populaarsemale suusatamise sihtkohale ja 27 miljardi eurosele majandusharule tekkinud eksistentsiaalset ohtu.

Eelmisel aastal avaldatud aruandes hoiatati, et kui globaalne soojenemine ületab tööstusajastueelset keskmist temperatuuri 2 °C võrra, on uuringus vaadeldud 28 Euroopa kuurordist 53% väga suures lumepuudusohus. Vähest lumehulka määratletakse kui vähimat lumikatet, mida täheldati keskmiselt iga viie aasta järel aastatel 1961–1990. Kui maailma temperatuur tõuseks 4 °C võrra, oleks juba 98% kuurortides väga suur oht väheseks lumikatteks.