Euroopa Komisjon soovitas Eestil üle vaadata, kas metsa ikka peaks ahju ajama

Muu hulgas tahetakse Euroopas teada, kuidas ja millal Eesti põlevkivi kasutamise lõpetab.

Eesti nagu kõik teisedki Euroopa Liidu riigid peavad iga kümne aasta järel esitama Euroopa Komisjonile riikliku energia- ja kliimakava (REKK), mis annab ülevaate, kuidas riik kavatseb saavutada ühenduses kokku lepitud eesmärgid. Mullu esitaski Eesti komisjonile 2030. aasta kava ajakohastatud versiooni kavandi, mille kohta antud tagasisides heitis komisjon Eestile ette kindlate plaanide ja meetmete puudumist mitmes valdkonnas, nagu põlevkivienergeetika hülgamine ja soojusenergeetika jätkusuutlikkuse tagamine. Riik tõdeb, et enamik probleeme lahendatakse kliimaseadusega, mille esmased ettepanekud avaldatakse lähipäevil.

Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsiooniekspert Katre Liiv ütles, et Euroopa Komisjoni vähemalt 20 soovitust peegeldavad Eesti kliimapoliitika peamisi probleeme. „Nendeks on suur metsaraie ja turbakaevandamine ning energeetikas põlevkivist loobumise aja kohta kokkuleppe puudumine,“ tõdes ta. „Samuti on selge, et pelgalt ambitsioonikate eesmärkide seadmisest ei piisa, kui meil riigina puudub selge plaan, kuidas eesmärkideni jõuame.“