Tänavune jaanuar oli seni mõõdetutest kõige soojem
(56)Ka viimase kaheteistkümne kuu globaalne keskmine temperatuur on rekordiliselt kõrgeim.
Euroopa Liidu Copernicuse kliimamuutuste seire teenistus kinnitas, et läinud kuu oli kõige soojem jaanuar mõõtmiste ajaloos. See on juba kaheksas järjestikune kuu, mil on ületatud vastava kuu senine rekord.
Copernicuse andmetel oli jaanuari keskmine ülemaailmne õhutemperatuur 13,14°C, mis tähendab, et see ületas 0,7°C võrra 1991-2020. aastate keskmise jaanuarikuuks. Seni oli mõõdetutest kõige soojem 2020. aasta jaanuar, mil keskmine temperatuur oli 0,12°C tänavusest madalam. Samuti oli kuu 1,66 °C soojem kui 1850-1900. aastate jaanuari keskmine, mis on määratud tööstusajastueelseks võrdlusperioodiks. Kuigi 2024. aasta jaanuari globaalne temperatuurianomaalia oli madalam 2023. aasta viimase kuue kuu temperatuurianomaaliast, oli see siiski kõrgem kui kõik enne 2023. aasta juulit.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenistuse asedirektori Samantha Burgess ütles, et 2024. aasta algas järjekordse rekordilise kuuga. „See ei ole mitte ainult kõige soojem jaanuar, vaid me oleme just kogenud ka 12 kuu pikkust perioodi, mis on üle 1,5 °C kõrgem kui industriaalajastu eelne võrdlusperiood. Kasvuhoonegaaside heitkoguste kiire vähendamine on ainus võimalus peatada globaalse temperatuuri tõus.“
Euroopa temperatuurid varieerusid tänavu jaanuaris Põhjamaades tunduvalt alla 1991-2020. aastate keskmise, ent mandri lõunaosas tunduvalt üle keskmise. Euroopas oli ka keskmisest niiskem ning tormid mõjutasid Põhja- ja Edela-Euroopat. Keskmisest kuivemad tingimused valitsesid aga Kagu- ja Põhja-Hispaanias, Ühendkuningriigi lõunaosas, Iirimaal, Islandi idaosas, enamikus Skandinaavias, osades Loode-Venemaa piirkondades ja Balkani riikide idaosas.
Väljaspool Euroopat olid temperatuurid keskmisest tunduvalt kõrgemad Ida-Kanadas, Loode-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kesk-Aasias ning keskmisest madalamad Lääne-Kanadas, USA keskosas ja enamikus Ida-Siberis. Mitmes piirkonnas oli ka keskmisest märjem, sealhulgas USA lääne- ja kaguosas, suures osas Euraasias, Lõuna-Ameerika kaguosas, Kagu-Aafrikas ning Põhja- ja Ida-Austraalias. Keskmisest kuivemad tingimused valitsesid aga Põhja-Ameerika lääne- ja lõunaosas, Kanadas, Aafrika Sarve piirkonnas, Araabia poolsaarel ja Kesk-Aasia lõunaosas. Austraalias ja Tšiilis aitasid kuivad tingimused kaasa metsatulekahjude tekkimisele.
