Üks viiest kaitsealusest rändloomast on väljasuremisohus

ÜRO uus aruanne maalib maailma rändloomade seisukorrast kurva pildi ning tõdeb, et peaaegu poolte ohustatud liikide populatsioonid on vähenenud.

Esmaspäeval esitlesid ÜRO eksperdid aruannet, mis tuvastas, et 22 protsenti rahvusvahelise kaitse all olevatest rändliikidest ähvardab väljasuremine. Neid ohustavad peamiselt inimtegevusest tingitud elupaikade kadumine ja liigne ära kasutamine, nagu küttimine või kalade ülepüük.

Miljardid loomad teevad igal aastal rändreise maismaal, ookeanides ja jõgedes ning taevas, ületades riigipiire ja mandreid, kusjuures mõned neist rändavad tuhandeid kilomeetreid üle maailma, et toituda ja paljuneda. Rändliikidel on oluline roll maailma ökosüsteemide säilitamisel ning nad pakuvad elutähtsaid hüvesid, tolmeldades taimi, transportides olulisi toitaineid, hävitades kahjureid ja aidates talletada süsinikku. Esimene omataoline põhjalik hinnang annab ülemaailmse ülevaate rändloomade kaitsestaatusest ja populatsioonide arengusuundumustest koos värskeima teabega neid varitsevatest peamistest ohtudest ja edukatest meetmetest nende päästmiseks.

58 protsenti nimekirja kantud liikide jaoks oluliseks tunnistatud aladest on inimtegevuse tõttu jätkusuutmatu surve all.

Rändliikide väljasuremisoht kasvab kogu maailmas. Kaks suurimat ohtu kõigile rändliikidele on liigne ära kasutamine, mis hõlmab mittesäästvat küttimist, ülepüüki ja kaaspüüki kalanduses, ning elupaikade kadumine, halvenemine ja killustumine, mis tuleneb näiteks põllumajandusest ning transpordi- ja energiataristu laiendamisest. Samuti avaldavad rändliikidele suurt mõju kliimamuutused, reostused ja võõrliigid.

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni (CMS-i) tegevsekretär Amy Fraenkel ütles, et rändavad liigid sõltuvad oma elutsükli eri aegadel mitmesugustest konkreetsetest elupaikadest. „Nad reisivad regulaarselt, mõnikord tuhandeid kilomeetreid, et nendesse kohtadesse jõuda. Nad seisavad silmitsi tohutute probleemide ja ohtudega nii teel kui sihtkohas, kus nad pesitsevad või toituvad. Kui liigid ületavad riigipiire, sõltub nende ellujäämine kõigi riikide jõupingutustest, kus nad elavad. See pöördeline aruanne aitab toetada vajalikke poliitikameetmeid, et tagada rändliikide jätkuv õitseng kogu maailmas.“

Üheks peamiseks prioriteediks liikide kaitsel on kaardistada ja võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid, et kaitsta elutähtsaid kohti, mis on rändliikide pesitsus-, toitumis- ja peatuspaikadeks. Aruandest selgub, et CMS-i nimekirja kantud rändliikide jaoks on olulised peaaegu 10 000 maailma bioloogilise mitmekesisuse võtmepiirkonda. Neist 51 protsenti ei ole aga kaitse alla võetud ja 58 protsenti nimekirja kantud liikide jaoks oluliseks tunnistatud aladest on inimtegevuse tõttu jätkusuutmatu surve all.

Kalad suures ohus

Aruandes keskendutakse peamiselt 1189 loomaliigile, mida CMS-i osalised on tunnistanud rahvusvahelist kaitset vajavaks, kuid selles on esitatud ka analüüs, mis on seotud enam kui 3000 nimekirjavälise rändliigiga. Konventsioonis loetletud liigid on need, mida ohustab väljasuremine kogu nende levila ulatuses või suures osas sellest või mis vajavad kooskõlastatud rahvusvahelist tegevust, et parandada nende kaitsestaatust.

Kuigi mõnede CMS-i alla kuuluvate rändliikide arvukus paraneb, on 44 protsendi populatsioonide arvukus vähenenud. Viimase 30 aasta jooksul on ohustatumaks muutunud 70 rändliiki, mis on CMS-i nimekirja kantud, nagu stepi- ja raipekotkas. Paranenud on aga ainult 14 loetelus oleva liigi, nagu sini- ja küürvaala ja merikotka, kaitsestaatus. Peaaegu kõiki ehk 97 protsenti CMS-i nimekirja kantud kalaliikidest, sealhulgas rändhaisid, -raisid ja -tuurasid, ähvardab suur väljasuremisoht, sest nende populatsioonid on alates 1970. aastatest vähenenud 90 protsendi võrra.

Peaaegu poolte ehk 44 protsendi nimekirjas olevate liikide populatsioonide arvukus on vähenenud.

ÜRO asepeasekretär ja keskkonnaprogrammi tegevdirektor Inger Andersen ütles, et need loomad ei ole mitte ainult keskkonnamuutuste indikaatorid, vaid mängivad ka olulist rolli meie planeedi keeruliste ökosüsteemide toimimise ja vastupidavuse säilitamisel. „Ülemaailmsel kogukonnal on võimalus muuta see uusim teaduslik teave rändliikide surve kohta konkreetseteks kaitsemeetmeteks. Arvestades paljude nende loomade ebakindlat olukorda, ei saa me endale viivitamist lubada ning peame tegema koostööd, et soovitused saaksid teoks.“

Maailmas on 399 rändliiki, mis on ohustatud või peaaegu ohustatud, kuid ei ole praegu CMS-i nimekirjas. Liikide lisamine CMS-i nimekirja tähendab, et nende liikide kaitseks on vaja rahvusvahelist koostööd. Paljud ohud, mis neid liike ähvardavad, on aga globaalsete keskkonnamuutuste taganttõukajad, mis mõjutavad nii bioloogilise mitmekesisuse vähenemist kui ka kliimamuutusi. Seega on rändliikide vähenemise vastu võitlemiseks vaja meetmeid, mis hõlmavad nii valitsusi, erasektorit kui ka teisi osalejaid.

Aruanne soovitab tugevdada jõupingutusi, et võidelda rändliikide ebaseadusliku ja mittesäästva ning kaaspüügiga, suurendada meetmeid rändliikide jaoks oluliste alade kindlakstegemiseks, kaitsmiseks, ühendamiseks ja tõhusaks haldamiseks, tegeleda kiiresti nende liikidega, keda ähvardab kõige suurem väljasuremisoht, sealhulgas peaaegu kõigi CMS-i nimekirja kantud kalaliikidega, suurendada jõupingutusi kliimamuutuste, valgus-, müra-, keemia- ja plastmassisaaste vastu võitlemiseks ning kaaluda CMS-i nimekirja laiendamist, et lisada sinna rohkem ohustatud rändliike, mis vajavad riiklikku ja rahvusvahelist tähelepanu.