Euroopa Liidu uued õhukvaliteedi standardid ei küüni arstide soovitatuni

Liikmesriigid jätsid endale võimaluse õhu puhastamisega viivitada, kuigi halb õhk on üks Euroopa suurimaid tapjaid.

Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid kokkuleppele karmimate õhukvaliteedi standardite osas, mis ei küüni siiski arstide ja majandusteadlaste soovitatud tasemeteni, kirjutas The Guardian. Eelnõu tuleb nüüd teistes Euroopa institutsioonides vastu võtta, et sellest saaks ametlikult seadus.

Uued eeskirjad vähendavad peente tahkete osakeste ehk PM2,5, mis on piisavalt väikesed, et sissehingamisel vereringesse imbuda, aastaseid piirtasemeid 25 mikrogrammilt kuupmeetri kohta 10 mikrogrammile kuupmeetri kohta. Kopse kahjustava lämmastikdioksiidi puhul langeb piirnorm 40 mikrogrammilt kuupmeetri kohta 20-le.

WHO suuniste täielik täitmine 2030. aastaks säästaks EL-ile 38 miljardit eurot aastas

Kuid 2030. aasta eesmärgid lubavad endiselt kaks korda rohkem saastet kui Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kehtestatud suunistasemed, vahendas väljaanne. Nimelt võitlesid liikmesriigid meetmete vastu, mis oleks täielikult kooskõlas WHO soovitustega ning jätsid endale võimaluse uute piirmäärade saavutamist edasi lükata.

Eelnõule lisati möödahiilimisvõimalused, mis lasevad liikmesriikidel eesmärkide saavutamisega viivitada kuni kümnendi. Komisjoni sõnul võivad valitsused 2030. aasta eesmärki edasi lükata viie kuni seitsme aasta võrra, juhul kui ennustused näitavad, et piirtasemete saavutamine ei ole tähtajaks võimalik. Kuni kümme aastat võivad viivitada keerulise geograafiaga piirkonnad ning kohad, kus eesmärkide täitmine mõjutaks „märgatavalt“ küttesüsteeme. Samas annab eelnõu kodanikele õiguse hüvitisele, kui valitsus ei järgi meetmeid ja kahjustab nende tervist, kirjutas The Guardian.

Halb õhk on üks suurimaid tapjaid Euroopas. Guardiani septembris läbi viidud uurimine leidis, et 98 protsenti eurooplastest hingas piisavalt saastunud õhku, et see ületas WHO piirnorme. Lisaks kaotatud ja puudega elatud inimelude kuludele kahjustab õhusaaste majandust, sundides töötajaid võtma rohkem haiguspäevi ja valitsusi kulutama rohkem raha haiglavooditele. Euroopa Komisjoni mõjuhinnangus leiti, et WHO suuniste täielik täitmine 2030. aastaks annaks suurimat majanduslikku puhaskasu, säästes Euroopa Liidule 38 miljardit eurot aastas, raporteeris väljaanne.